Maratonist taastumine (toitumisest)

Maratonist on möödas nüüdseks peaaegu kaks nädalat. Keha on justkui taastunud ja kannatab ka pikemaid maid juba joosta. Näiteks üleeile tegime rahulikud 11km. Ühtpidi oli mõnus, aga teistpidi tundus maa meeletult pikk.  Omapärane kogemus on see maratoni järgselt uuesti jooksma hakkamine. Nagu tahaks ja jõuaks, aga samas on mingi väsimus faktor päris mitu päeva veel sees. Eks seepärast soovitataksegi esimesel nädalal peale maratoni pigem kõndida ja seejärel vaikselt jooksude juurde naasta.


Kummalisel kombel sai minu jaoks jooksuradadele naasmisest suuremaks taastumisraskuseks hoopis söömise korrigeerimine. Nagu võite aimata, siis maratoni jooksmine tekitab päris korraliku energiaaugu. Keha kulutab, aga midagi väga peale ei tule. Me ei räägi siin paarisajast vaid pigem tuhandest kalorist. Sai küll söödud õhtul peale jooksu, aga ausalt isu oli imelikult väike. Eks see oli vaikus enne tormi.

Alates maratonijärgsest hommikust on mu kõht olnud kui põhjatu auk, kuhu asju sisse läheb, aga täis ikka ei saa. Eks natuke mängis rolli ka see, et kuuseis oli selline, mis igasugu isusid tekitas ja nii ta läks, et terve eelmise nädala sõin ma seda isu täis ja ikka ei saanud nagu küllalt. Siiani pole saanud.

Enam ma ei saa kuidagi energiadefitsiidi taha pugeda. Pigem on praegu need üleliigsed süskarid ja väheke suhkrut, mis mu organismis pidu peab peale pikka piiramiskuud. Said nüüd vaba voli ja möllavad nii mis hirmus.

Ühtpidi ma väga ei põe seda ajutist ülesöömist. On ennegi neid perioode olnud ja ilust välja tuldud. Ei tea miks see kord peaks teisiti minema. Teistpidi ma tunnen, et raskemaks on olemine läinud küll, seega ilmselt paar augustikuus kaotsi lastud kilokest on tagasi ja see pole väga tore. Tahaks ikka selle talvega sellele kaalulangetaja elule joone alla tõmmata ja säilitajate seltsi haakida end. Aga niimoodi jätkates küll ei saa.

Kusjuures, kui te arvate, et sellest augustikuust polnud ju nii midagi kasu, siis eksite. Mu isud on täiesti muutunud. Olen näiteks poodi lillkapsa ja hapukoore järgi läinud, sest isutas :D Ühesõnaga enam ma pole nii magusamaias. Ainult coca-cola isu on kuskilt jälle pead tõstnud :( Magusa koha pealt nii palju ütlen lisaks, et see pole kahjuks veel vastumeelseks muutunud ja võimalusel (nt eile) söön seda ikka :D

Maratonist taastumisest sujuvalt edasi liikudes kaaluteemale, siis üritasin välja mõelda, et kuidas saaks oma kaalu normi. Või õigemini kuidas saaks mu rasva% natuke madalamaks. Viimati oli ta 28%, aga võiks esialgu umbes 22% juurde jõuda. Ega ma midagi head välja mõelnud 😂 Ma ilmselt olen liiga suures mugavusstsoonis hetkel. Kehaga üldjoontes rahul, süüa saab korralikult tänu trennile -  mis nii viga elada. Hetkel, kui veel maratoni sooritamisest tekkinud heatujuhormoonid ka püsivad, siis nagu ei tunneta selle liigse kaalu negatiivset mõju jooksule ka nii tugevalt.

Foto: Marit Mänd Photography
Tegelikult aga oleks vaja seda pehmendust lihvida õhemaks nii ühest kui teisest kohast. Selle saavutamiseks oleks mul vaja kõrvale tugiisikut :D Inimest, kes jälgib kogu aeg mida ja kui palju ma söön ning keelaks valesid asju süüa ja reguleeriks portsude suurust. Siis ilmselt poleks liigne soojenduskiht enam probleemiks :D  Nii et keegi pole vabatahtlikult nõus mu tugiisikuks hakkama? :D :D Palka ei saa, aga ma luban endale peale karjuda, kui ma sõna ei kuula :D

Nali naljaks, aga tegelikult ma luban endale veel paar päeva luuserdamist söögi koha pealt (homme on sünnipäevale minek ja tahaks ikka head ja paremat endale lubada)  ja siis proovin jälle jalaga vastu maad lüüa ning kõik need pisikesed pahalased korrale kutsuda, kes mu sees tahaks kõvasti cocat juua ja pastat süüa. Raske saab see olema, aga kaua võib eks :D

PS! Proovisin täna hommikul pildistamise jaoks üht kleiti, mis kunagi sai ostetud ja siis väheke kitsas oli. Täna istus parajalt seljas, aga õpetaja ameti jaoks vist 5cm liiga lühike :D Aga tegelikkuses vist asi ikka kuhugi suunas vaikselt liigub. Lihtsalt enda silma jaoks ei tundu 15 kuu jooksul suurt muutust olnud :D


4 comments:

  1. Tead, ma soovitan sulle täiega rühmatreeninguid (ma ise käin Deivis). Mul eelmine kord, kui korraliku hooaja tegin, tõmbas rasvaprotsendi niimoodi alla, et ise ka ei uskunud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul oli suur plaan käima hakata, aga selle ajaga, kuni ma maratoniks valmistusin ja sellest taastusin, suudeti juba trenn ära jätta, sest keegi ei käinud :( JA nüüd mul pole siin lähedal ühtki kohta, kus käia. Endal plaan hetkel 2x nädalas jõusaalis käima hakata. No jooksmisele lisaks natuke muskliarendamist ka talvisel ajal :)

      Delete
    2. Jaa. No Deivi vist sust natuke kaugel, aga tal teisipäevased ja neljapäevased trennid ikka super muskli kasvatamiseks ja toonimiseks.

      Delete
    3. Mina soocitan täiega jõusaali. Kuna sa regulaarselt jooksed, siis kardiot sul küll ja veel. Korralik rahmeldamine jõusaalis annab lihastele mõnusa toonuse ja aitab rohkem rasva põletada.
      Mina ei ole üldse rühmatrenni inimene. Jõusaal rokib!

      Delete