Kaalust alla 5.nädal

Hmmm, ma ei teagi mida selle nädala kohta alustuseks öelda. Tunnen end kogu selle kaalulangetusega natuke ummikus olevat, aga samas toitumise koha pealt tunnen end järjest kindlamalt. Miks see siis kaalul näha ei ole????

Räägime täpsemalt enne trennist kui toitumisest ja kaalust. See on selge ja arusaadav. Esmaspäeval käisime jõusaalis. Jõudsime sinna, ma jõudsin end soojaks joosta. Natuke sain "tennist" (peksan palli vastu seina reketiga) mängida, kui ühel väikemehel juhtus õnnetus ja pidime sama targalt koju tagasi ronima. Trenni pikkuseks jäi 27 minutit.

Tegime kolmapäeval uue katsetuse. Seekord täisvarustuses kotiga (loe: tagavarariietega). Kõigepealt sai tund aega jõusaalis ülakeha treenida ja seejärel veel pool tundi võrkpalli. Sai ka kokku lepitud, et vaatame neljapäevase naiste võrkpalli trenni ka üle.

Täpselt nii neljapäeval juhtuski. Aga enne seda leidsin väikse augu, et teha oma tavaline 5,85km pikkune jooksuring :) Välja saamiseks kulus meeletult veenmisnärve ja joostes sain selle üle naerda, sest jooksmine on ikka puhas nauding. Spordisaali läksin õhtul veidi varem kohale ja tegin pool tundi enne trenni harjutusi. Seejärel jätkus õhtu 1,5 tunnise võrkpalli trenniga. Kahjuks olin nii rumal, et unustasin vöö anduri koju :(

Reedel puhkasin, sest laupäeval oli ees eratreening Tallinnas. Võitsin Facebookist väga ägeda paketi, kus oli sees kaks x eratreeneriga trenni kahele, kehakoostise mõõtmine ja toitumise nõustamine. Sellest teen pikema postituse ja siin heietama ei hakka. Aga trenn on mõnus!

Pühapäeval nautisin oma valutavaid lihaseid. Ja magasin päeva lihtsalt maha. Kuna Margus on haige ja olen viimased ööd minimaalselt magada saanud, siis pidin end natuke välja magama enne uut nädalat.

Sellest magamatusest ongi hea minna edasi kaalu teema juurde. Ma ei käinud nädal aega kaalul, sest esmaspäevasest kaalumisest teadsin, et see nädal langetust ei tule. Tuleb isadepäeva nädalavahetuse kahjude korrigeerimine. Seega sõin korralikult, aga reedel... Need reeded on minu jaoks kõige raskemad päevad. Kuidagi tekib see pingelanguse moment ja ma sõin MEELETULT üle. Koka, jäätis jne. Ühesõnaga kõike head, mida Priit poest ENDALE tõi, sõin mina. Üldse mõtlemata, et see võib kehakoostise mõõtmist mõjutada.. ja ka kaalu.

Nii ma laupäeval sinna kaalule astusin. Kodus näitas 79,1kg. Eks ma teadsin, et see number tuleb suur, aga seda ma ei oodanud. Ja kui ma veel kehakoostist mõõtes kaalule astusin, pidin ma pikali kukkuma. See näitas 1kg veel rohkem (no riided küll seljas, aga kammoon?!?!?). Te ei taha teada, kui palju sõimusõnu mu peas enda suunas lendas sel momendil...

Igatahes täna ma kaalule enam ei läinudki. Saatsin selle kaalu kukele, sest kui välja jätta reede õhtu, siis olin ma ju päris tubli nädal otsa. Ka laupäev-pühapäev peale kaalumist sai hästi mööda saadetud. No ja siis juhtub nii... Ma tean küll, et siin on mõned aspektid, mis võisid seda kaalu ajutiselt tõsta, aga sel momendil tekkis küll mõte, et no ma olen kõige kohutavam kaalulangetaja.

Aga ega ma ei anna alla. Hakkasin tänasest endale igapäevaselt toitumist üles kirjutama. Igat ampsu. Olingi selle koha pealt veidi laisaks muutunud. Kuna järgmine nädal oleme Margusega ka kodused (haigused on nõmedad), siis tuleb ka toitumise koha pealt üks raske nädal. Aga mul kappi varutud omajagu toidumaterjali, et see tervislikult üle elada :)

Projekti lõpuni (15.veebruar) on vähem kui kolm kuud, läheb kitsaks vist see eesmärgi saavutamine...



No comments:

Post a Comment