Blogi küsimustiku vastused (loosimise tulemused)

Tegin juuni alguses väikse küsimustiku. Mitte niivõrd selleks, et millest ma peaks või ei peaks kirjutama, aga pigem kuidas mingid teemad teile huvi pakuvad. Selleks, et natuke suuremat osavõttu loota, sai välja kuulutatud ka väiksed loosimised. Siin on nüüd need tulemused.

Elas kord...

Täna saab mu blogi 5-aastaseks. Kuna selle aja jooksul on siit lugejaid läbi käinud erinevaid ja nad on ka jõudnud siia eri aegadel, siis meenutuseks lühidalt (või mitte nii väga) selle tüdruku lugu, kes elab minu hinges ja kes on nende näppude taga, kes neid ridu siia kirja paneb :)

Lobapostitus (kooli teemadel)

Täna tuli tuju teha üks lobapostitus. Ehk siis kõigest ja mitte millestki. Mu blogi küsimustikust (mida saad täita jätkuvalt SIIA sinisele tekstile vajutades) selgus, et päris paljudele meeldib selline randomtekst, seega laseme siis keelepaelad valla. Seekord püsin küll enamasti hariduse (ehk õppimise ja mu tööga seotud asjade) teemadel.

16 nädalat Sillamäe 24h jooksuni

16 lühikest nädalat on veel minu elu kõige raskema 24 tunnini! 16 nädalat... Seda on vähe. Seda on liiga vähe! Kuigi ma olen aeglane kui tigu ja trenni alati ei jõua, kui vaja, siis mingi sisemine hääl ütleb mulle, et ma teen selle ära! Kui segane ikka võib üks sisemine hääl olla?!?!

Rapla Selveri Suurjooks 2018

Ma juba ootan,et mul puhkus hakkaks. Siis ma jõuan ilmselt ka siia asjadest kirjutama siis, kui nad on värskelt toimunud, mitte nädal aega hiljem, nagu Rapla jooksuga on juhtunud. Kuid kuna see siiski oli selle hooaja esimene võistlus, siis kirja panemata oleks ka patt jätta.

17 nädalat Sillamäe 24h jooksuni

Tegelikkuses oleme ajaga juba nii kaugel, et kohe varsti võiks öelda, et 16 nädalat jooksuni, aga panen ikka tagant järgi kirja, kuidas eelmine nädal läks. Laias laastus võib öelda, et kui mu postitus hilineb, et siis pole asjalood kõige paremad. Just nii oligi.

Kui palju kõnnib 9-aastane?

Kui keegi küsiks mu käest, et kes mu lastest on kõige vähem aktiivsem, siis ilmselt ütleks mõtlemata Marek. Mareli ja Margus võiks hommikust õhtuni väljas istuda ja teha miljonit eri asja, aga Marek üldjuhul läheb välja konkreetse plaaniga ja niisama "ah teeme midagi" mõttega teda välja ei meelita. Kuna nüüd on tal minu vana pulsikell, siis oli ka minu enda jaoks päris huvitav vaadata, kui palju ta siis ikkagi liigub.

18 nädalat Sillamäe 24h jooksuni

Kuigi selle nädala trennid pole veel kõik tehtud, teen nädala kokkuvõtte ära. Kuna kontrollkaalumine/pildistamine on kõige mugavam ära teha laupäeva hommikuti, siis tuleb ju kohe oma nädala kaalulangetustulemused kirja ka panna.

Optimistlik kell

Kohe on tulemas Rapla Selveri jooks. Suurtes unistustes lootsin, et sellel kiirel ja laugel rajal teen ma oma uue 10km rekordi. Kui me vaatame mu praeguseid kilomeetrite jooksuaegu, siis võib mulle targutada, et lootus on lollide lohutus. Hetkel arvan isegi, et rekordist on asi väga kaugel ja lootust väga ei hellita, aga mu kell arvab teistmoodi.

19 nädalat Sillamäe ultrani!

Selle nädala postitust oli kohe lust kirjutama tulla. Ma olen iga päev kaalul käinud ja iga päev on ka seal natukene väiksem number vastu vaadanud. Arvestades kuidas see nädal on kulgenud, siis ei oska ma muud teha, kui iga päev numbrit vaadates hämmastuda ja loota, et selline asjade käik jääbki kestma.

Väike täpsustus

Eelmise postituse kohta on tulnud läbi erinevate kanalite ootamatult palju tagasisidet. Täitsa tore, et teile meeldib kogu see ultra-trall, mida ma üritan ära teha. Kaalu koha pealt on ka mitu küsimust olnud, nii et teen ühe sellise väikse täpsustava postituse, et miks, kuidas ja milleks ma ikkagi teen.

20 nädalat eesmärgini!

Ideaalis oleks see postitus pidanud ilmuma laupäeva hommikul. Aga kuna siis polnud aega ja eile tegin eksamit, siis ilmub see postitus täna. Nii et üritage lugeda seda mõttega, et meil on veel laupäev, 5.mai :)

Äratuskell

Maikuu algas. Hakkasin lugema, kui palju nüüd mul aega ultrajooksuni on... Mul kergelt vajus lõug maani, sest vähem kui viis kuud on jooksuni!!! Kuhu see aeg nüüd kadus? Kogu aeg on olnud justkui aega küll, aga nüüd siis niimoodi, lataki vastu nägu, saada teadmine, et tegelikult pole aega enam peaaegu üldse...

Paha siga, sada viga

No nii pikka blogipausi pole sada aastat juba olnud. Täpselt kaks nädalat. Ma ise ei saanud arugi, et nii kaua, aga kui siin puust ja punaselt nii väidab, siis vastu vaidlema ei hakka. Ega ma viimasel ajal väga matsu ei jaga nagunii, et mis päev meil juba on või kas on hommik, lõuna või õhtu. Lihtsalt niii kiire on.

Metsikud kassid minu esikus

Nagu ma siin tükk aega tagasi kuulutasin (loe SIIT), see me saime omale kaks uut pereliiget - Aimar ja Jussup. Algselt pidid nad küll hakkama muud nime kandma peale "adopteerimist", aga ei tahtnud nemad oma nimedest loobuda ja mis mul siis kahe mehise nime(kandja) vastu ikka olla saa. Ongi turvalisem tunne siin maal elada, kui selliste nimedega turvad kõrval passivad. Nemad sobiks turvameesteks küll, sest olekult on nad täpselt sellised, kellele keegi ette jääda ei taha (vähemalt esmamulje järgi).

Milline on see kõige parem viis kaalu langetamiseks?

Kuidas saada kaalust alla? Küsimus, mida kuuleb dr.Google ilmselt mitmeid kordi päevas. Sama palju, kui on küsimusi, on ka vastuseid. Aga milline viis ikka on kõige parem? Kuna toitumine on kaalulangetuse juures vähemalt 80%-lise tähtsusega, siis toon välja erinevate lähenemiste plussid ja miinused minu kogemusest või minu arvamusest lähtuvalt.

Nüüd on see kõik hulga reaalsem!

Viimase nädala-kahe jooksul olen nii palju ultraks valmistumise koha pealt edasi liikunud! Selle kõigega on motivatsioon nii lakke läinud, et jookseks või hommikust õhtuni! Täpselt sama reaktsioon valdas mind siis, kui enne maratoni endale treeneri kavad sain. Mis siis seekord sellise motivatsioonitõusu kaasa tõi?

Iga päev on oluline

Elu on nii kiire. Pidevalt me jookseme läbi minutite-tundide-päevade nii, et ei pane tähelegi, millega tegeleb me kõrval mees, sõbranna või töökaaslane. Me ei pane tähele, kas ta on vaikne, sest ta on süvenenud millegi tegemisse või on hoopis temaga midagi juhtunud ja tegelikult on ta kuskil kaugel oma mõtetega. Me ei pane paljusid asju tähele enne, kui tuleb mingi suurem pauk, mis paneb meid mõtlema, vaatama ja ütlema.

Lasteta nädalavahetus Haapsalus

Ma ei suutnud meenutada, millal oli viimati aeg, kus oli järjest rohkem kui üks öö, kus ma olin kodust ära ja lapsi ei näinud. Ilmselt siis, kui ma esilekutsumisel olin. Veel vähem mäletan sellist aega, kus me Priiduga kahekesti kuskil veidi pikemalt saime olla. Nii et kui ma nägin hotelliveebi pakkumist, et spaas ööbimine (+ muud asjad hinnas) kaheks ööks maksab 150 euri, siis ma panin kibekiirelt meile Priiduga aja kirja. Me ikkagi juba "vanakesed" suhte kestvusaega vaadates ja vahel on vaja veeta need päevad-ööd päris omaette.

Sügisel ultrajooksule - 4.nädala kava

Nädal möödas jälle. Vaatame sellele nädalale tagasi ja uuele nädalale ka otsa. Vaikselt hakkab kevad ligi hiilima. See tähendab, et õuetrennid pikenevad, jooksukilomeetrid kasvavad ja minu jaoks peaks kooskõlas sellega arenema märgatavalt. Eks näis, kas nii ka läheb. Enne, kui tulevikku ruttame, vaatame, kas ma ka sel nädalal olin nii tubli, kui plaan nõudis.

Sügisel ultrajooksule - 3.nädala treeningkava

Täiesti ulmeline, kui kiiresti aeg on hakanud käima. See on see "orav rattas" elutempo, mis ei lase nautida minutitki, sest kogu aeg on midagi järgmiseks vaja teha. Aga pole hullu, muidu hakkakski vist igav, eks :D Aga teemast ka - see nädal läks trenni tegemisega päris hästi. Uus nädal kavatseb aga tulla juba veidi raskem ja kirjum jooksude koha pealt. Kõige pealt aga selle nädala kokkuvõte.

Uus mänguasi - nutikaal AEG

Kuna mu vana kaal andis peale karmi Marguse kätt suhteliselt otsad ja oli nõus vaid numbreid edasi-tagasi keerutama (viskas nulli, keris mingi numbrini ja viskas jälle nulli jne), tahtsin endale uut kaalu. Kuigi kaalumata olemisel oma suur võlu, siis hetke eesmärgi nimel on hea kaalu kui korrapidajat lähedal hoida. Muidugi tahtsin ma hirmsasti Polari nutikaalu (link esimesena ettejuhtunud e-poest), aga 100 euri kaalu eest ma lihtsalt keeldun maksmast.

Unenäod - kas soovunelm või suurim hirm?

Mul on viimasel ajal väga veidrad unenäod. Näen korduvalt samu asju. Olukorrad on küll veidi erinevad, aga osalejad on samad, tagajärg on sama ja ka mingid tegevusenüansid on samad. Kui näha midagi unes väga tihti, siis hakkad paratamatult mõtlema, et see peab midagi tähendama, aga mida?

Tartu Ülikool ja Tallinna Kalev/TLÜ toovad nädala lõppu põnevust

Korvpall ei ole hetkekski maha rahunenud, vaid põnevad lahingud Alexela Korvpalli Meistriliigas kestavad alates 5. oktoobrist, mil hooaeg avalöögi sai. Põhiturniir lõpeb 15. aprillil, play-off'i pääseb 6 paremat ning põhiturniiri 2 paremat saavad otse poolfinaali

Üks päev toortoitujana

#teemekoos2018 väljakutse raames panime Mariliisiga üheks eesmärgiks teha üks toortoidu päev. Sellel oli mitu head eesmärki, kuigi asja arutades taipasime isegi, et ilmselt on see päris korralik väljakutse paljudele, kaasa arvatud me ise.

Isetehtud mänguväljak (lisatud kulunud summa)

Kuna meie heast plaanist lasta ümber nurga küla meestel mänguväljak valmis teha, ei tulnud midagi välja (ei hakka sel teemal pikalt heietama), võttis Priit suvel oma puhkuse viimase nädala ja hakkas ise lastele mänguväljakut tegema. Kaua sa ikka lased lastel oma kinki oodata!?!  Kuna endal ka huvi suur, et mis see lõpuks täiesti ise tehes kokku maksma läheb, mõtlesime kõik tšekid alles hoida, summa kokku lüüa ja teha ühe ülevaatliku postituse meie mänguväljaku valmimisest koos kõikide kulude-kirjadega.

Sügisel ultrale - 2. nädala kava

Tänasega algas teine nädal ultraks treenimist. Eks ma tegelikult olen ju treeninud juba aasta algusest saati, aga siia hakkasin kirjutama kavajärgseid trenne ju alles värskelt. Nii et las siis olla see teine nädal :) Aga enne, kui selle nädala plaanid kirja panen, väike ülevaade, kuidas eelmise nädalaga läks.

Nike Training Day 2018

Eile oli Tallinnas Nike Training Day.  Kuigi ma tahtsin sinna minna juba alates sellest ajast peale, kui see üritus välja kuulutati, siis ma otsustasin see aasta kooner olla ja mitte piletit osta. Olgugi, et päevikusse oli see mul ammu ilma 18. märtsi peale kirja pandud.

Ultratreeningud - nädalakava nr1

Ilmselt kõik on tuttavad nädala kokkuvõtetega, kui käsil on mingi suurema eesmärgi nimel treenimine. Ma mõtlesin, et ma olen eriline rebel ja teen seekord hoopis teistpidi. Ma hakkan ette kirjutama, mis on eesoleval nädalal plaanis. Seega pidin juba pühapäeval siia oma selle nädala plaani üles panema, aga kuna koolitööd arvasid, et mu aeg on ainult nende oma, siis tuleb see postitus täna.

Kati Lehepuu toitumisnõustamine - esimese kuu muljed

Kuu aega on möödas, kui ma pöördusin Kati poole palvega, et ta mind, vana õgardit aitaks. Ma pole oma toitumise teekonnal vist veel nii madalas augus olnud, kui tol hetkel olin. Teadsin, et kui Kati mind ka aidata ei saa, siis ei saa keegi (kes varem mu tegemisi on lugenud, siis Katiga sain ma 2016 aastal üle 20kg alla). Minu õnneks oli Kati valmis mind aitama ning nüüd on moment, kus võiks sellele kuule veidike tagasi vaadata.

Tervislik(um) purukook

Teemekoos 2018 väljakutse üks eesmärkidest oli sel nädalal teha üks suhkruvaba kook. Ma olin terve nädala 100% veendunud, et ma teen šokolaadi koogi (retsept SIIN), aga kui ma hakkasin vaatama, mida kõike huvitavat teised teinud on, siis mõtlesin ka end proovile panna ja midagi uut hoopis proovida.

Hommikul trenni - miks?

Nii nagu paljud inimesed on hommiku- või õhtuinimesed, on ka trenni koha pealt võimalik jagada inimesed hommikusportlasteks või õhtusteks trennitajateks. Mina pean iseend täielikult hommikuinimeseks, nii ärkamise kui trenni mõttes. See pole alati nii olnud (alati pole ma ka trenniinimene olnudki :D), aga siin on mõned põhjused, miks mulle meeldib olla tegus just varahommikul mitte õhtustel tundidel.

Veebruari väljakutse kokkuvõte

Esitasin endale veebruari alguses väljakutse. Eesmärk oli iga hommik teha endast selfie ja panna kirja üks asi, mis mulle enda juures meeldib. Selfie´dega oli selline lugu, et kuna ma vahepeal vahetasin telefoni, siis mõned läksid kaduma. Pealegi ma nägin nendel ikka nii jube välja, et ma teile üles poleks ikka pannud :D :D  Aga enda kohta 28 asja sain küll kirja pandud ja neid ma jagan teiega.

Huvitavad leiud ultrajooksu kohta


Veebruar hakkab läbi saama ja ma olen üks kuu lähemal oma suurele eesmärgile - ultrajooksule. Kahjuks pole ilm just kõige paremini minu plaanidesse suhtunud ja pikki trenne pole väga palju sellesse kuusse mahtunud, kuid sellest olenemata, on trenni saanud teha omajagu. Aga täna ei tahtnud ma sellest rääkida. Mõtlesin teiega jagada hoopis mõningaid positiivsust süstivaid ning lahedaid fakte ja arvamusi, mida olen ultra kohta lugenud. Kõik need on kirja pandud minu (ehk mitte esikümnesse rühkiva jooksja) pilgu läbi.

Me saame perelisa!

Margus on juba nii suur ja vaikselt on tekkinud selline tuti-pluti hellitamise vajadus, mida pisikeste beebide peal välja saab elada :P Eks Priidule on saanud visata vihjeid juba ammu, et millal uued beebid majja tulevad. Räägin mitmuses, sest kui juba uuesti beebindusega pihta hakata, siis kaks korraga. Saavad koos mängida ja puha. Igatahes nüüdseks oleme nii kaugel, et tähtaeg on paigas ja esimesed pildidki poistest kätte saadud.

Talvel õue jooksma?

Viimaste päevade õuetemperatuur on olnud kõike muud kui see, millega ma oma jooksu treeningute ajal olen harjunud. Naljaga pooleks võib ju öelda, et magan koopas, kuni jälle soojaks läheb, aga päriselt päris nii ei saa. Kuidas siis lood selle talvise jooksmisega on ja kas sellest saaks kõrvale hiilida? Siin on minu isiklikud kogemused ja mõtted sel teemal.

Segasumma suvila (ehk teisipäeva õhtune tsirkus meie moodi)

See nädal on jälle see aeg, kus ma õhtuti üksikema rollis olen (viimane nädal, jess!!!) ja lisaks muusikakooli ringile pean ka õhtul kodumajandamisega üksi hakkama saama. Öösel lubab ju hullu külma, mis tähendab, et oleks viimane aeg ahjusid kütta. Me pole seda teinud ligi viis päeva, nii et korralikust soojustamisest on ikka väga kasu olnud. Aga kui sa tuled õhtul koju poekoorma, pillide ja lastega ning sul on vaja sada asja ära teha enne, kui uneaeg peale tuleb, siis söögi tegemine on selline "ma pean, aga ei saa" asi kogu nimekirjas.

Nädal toitumiskava järgi toitumist

Halleluuja, ma suutsin olla nädal aega ilma, et ma oleks söönud ühtegi ampsu, mis mu kehale hea ei oleks! Ma pean vist kuskile seinale suure risti tõmbama, sest seda pole sada aastat juhtunud. Ma tahaks öelda, et see oli kerge või vähemalt läks järjest kergemaks, aga nii see kohe kindlasti ei olnud.

Vitamiinid

Pärast seda, kui me suvel SYNLABis vereproove käisime andmas (loe sellest SIIT), oleme me me vitamiine võtnud veidike teadlikumalt kui enne. Varem teadsid, et midagi raudselt on vajaka, aga mis varusid täpsemalt peaks vitamiinide abil täiendama, oli teadmata. Kui Marelil aastalõpus erinevate uuringute käigus vereproove tehti, siis selgus, et lisaks suvel teada saanud asjadele, on mõned puudujäägid veel. Seega otsustasin kõigile ühe põhjalikuma vitamiinikuuri teha.

Kodujuustupannkoogid (retsept)

Pühapäeva hommik on parim aeg nädalas. Tänu eelnevale puhkepäevale oled saanud juba natuke töö ja kooli virrvarrist puhata ja keha ning vaim on tunduvalt ärksam, kui mõnel eelneval hommikul (eriti peale pikka hommikuund). Samas on veel üks vaba päev ees, et nautida oma aega täpselt nii, kuidas süda lustib.

Uued maitsed vol 2 - LOHILO

Ma olen LOHILO jäätiste koha pealt ilmselt väga hiljaks jäänud maitseelamuste jagamise suhtes ja enamus on need ise ka ära proovinud. Aga ehk mõni pole ja saab siit innustust või kindlustunnet, et kas on mõistlik osta või mitte. Kes juba on maitsenud, saab võrrelda enda maitsemeelt minu omaga.

Kolm päeva tublidust

Sellest, kui ma Katile kirjutasin ja abi palusin on möödas kolm päeva. Ma ei ole veel kava saanud, aga olen pidanud üles kirjutama kõik oma söögid. Samas ma pole ekstra pingutanud tubli olla, lihtsalt söömahooge pole olnud. Kuidas see mulle mõjunud on?

Minu nõrkus* on mu tugevus

Ma hakkan esmaspäevast tubliks!

No täna läks pekki, aga homme hommikust raudselt toitun 100% tervislikult ja ei mingit libastumist!

Ma olen nii väsinud! Hullult tahaks praegu üht šokolaadi....

Miks ma ei suuda olla normaalne?!?!?!

***

Tervetuloa ehk meie esimene reis Soome!

Kuidagi on juhtunud nii, et meist viiest polnud seni keegi Soomes käinud. Seega ka korraliku laevaga polnud meist keegi siiani sõitnud. Ühtpidi polnud olnud vajadust kuhugi sõita ja samas polnud nagu kordagi pakkumist ka kuskilt tulnud, et minge ja käige. Seega polnudki käinud. Aga lapsed kasvavad ja kui võimalused maailmaga tutvumiseks on olemas paremad, kui minu lapsepõlves, siis võiks ikka natukene seda ka lastele võimaldada.

Eesti BlogiAuhinnad 2018 (EBA)

Ma peaks praegu üldse pakkima, sest lähme homme Soome (mis on meie kõigi viie jaoks esimene kord seda maad külastada ja laevaga sõita). Aga ma ei viitsi seda teha, seega kirjutan millesti "hulga olulisemast" - ehk siis EBAst.

Sõbrakuu väljakutse

Veebruar on ülemaailmne sõbrakuu. Kaubanduse tasemel on see vist samavõrdne jõulude jms tähtpäevadega, kus saab kauplused üle külvata ülehinnatud temaatiliste maiustuste ja nänniga. Samas on see tagasihoidliku ja vaoshoitud eestlase jaoks võimalus näidata oma tundeid ja kui kallis keegi tema jaoks ikkagi on.

Hommikused ärkamised ja hommikul trenni?

Enne, kui ma tööl hakkasin käima, nautisin hommikujookse täiel rinnal. Sai varakult trenn tehtud ja päevale superhea algus antud. Kui aga tööinimeseks tuli hakata, tekkis kohustusi juurde, aga aega nende tegemiseks jäi justkui vähemaks. Päev üleüldse hakkas olema tunduvalt väsitavam (just vaimses mõttes) ja paraku hakkasid hommikused uneminutid olema enamasti armsamad, kui joostud kilomeetrid.

Ma ei ole kunagi....

Siin maailmas on palju asju, mida ma pole kunagi teinud ja ka toite, mida ma pole kunagi maitsenud. Mõtlesin, et toon välja minu enda jaoks sellised kõige levinumad teod/söögid, millele ilmselt enamus eestlastest saaks linnukese ette tõmmata, aga mina seda teha ei saa.

Palun targemate abi!

Ma võin juttu suust välja ajada nii, et maa on must. Kui aga asi puudutab pildistamist (just kaamera taga olemist) ja mingi ilusa asja valmis klõpsutamist, olen ma hull äpu. Ma ei oska sättida toite nii, et nad näeks välja sellised, et sööks või pildi ära. Aga nüüd, kuna mul üks väike projekt käsil, on mul seda oskust vaja arendada. Kohe väga väga kiiresti on vaja seda oskust arendada! :D

Miks ma ei õpi?

Ju siis oli viimane kord piisavalt ammu, et enam ei mäletanud. Või siis on see lizardbrain eelmise korra tunded lihtsalt ära peitnud, et ikka nõuda seda, mida "tema" tahab. Aga jah, ma astusin jälle sama ora otsa ja seekord on veel hullem olla...

Kaks pead on kaks pead

Kolmas jaanuari nädal on läbi saanud. See nädal on olnud senistest kõige raskem. Kohe nii raske, et olen hoidnud kaalust eemale ja täna hommikul mõõta end ka ei jõudnud (teen selle homme hommikul ära). Isegi kui toiduvalikuga väga võssa pole läinud, siis olen teadlikult hoidnud portsud veidi suuremad kui peaks ja paar pättust on sisse ikka tulnud.

Uued maitsed vol 1

Olen viimase kuu jooksul erinevaid uusi ja seni proovimata vanu tooteid katsetanud. Mõtlesin need kõik kokku korjata ja nendest mõned maitsekatsetuste postitused. Tänases postituses kirjutan Profeel jogurtijookidest.

Kui kukud ja üritad püsti tõusta...

Nüüdseks on jaanuari olnud juba kaks nädalat. Peaks olema nö teise nädala kokkuvõtte aeg, aga mõtlesin, et see aasta ma isegi ei ürita nii nädala kaupa kokkuvõtteid teha. Keskendun pigem kuu kokkuvõtetele, aga eks ma aegajalt üritan selliseid vahekokkuvõtteid teha ikka. Kas edaspidi nüüd iganädalaselt, aga jaanuari algus on väga oluline aeg ja praegu võib ju tihedamini ülevaadet anda, kuhu suunas mu ponnistused liiguvad.

#smoothiechallenge ehk kolm päeva smuutitamist

Iga aasta alguses korraldab Boost Yourself detox smuuti väljakutset, kus kolme päeva jooksul on peamiseks söögiks (3x päevas) smuuti. Lisaks võib süüa värskeid puuvilju ja pähkleid. Kuigi minu jaoks tundus see mõte esialgu natuke ulmeline, siis mõtlesin, et peale sellist rasket detsembrit on see ehk just see, mida mu keha vajab. Üks kolmepäevane kerge periood, et puhtamat söömist alustada kerge tundega.

Kas jaanalind saab lennata, kui ta väga tahab?

Kui me võtame ette jaanalinnu füüsilised omadused, siis tõenäosus, et ta hakkab lendama, on optimistlikult öeldes nullilähedased. Sama suur tõenäosus oli, et minust jooksja* saab, veelvähem pikamaajooksja. Aga näed, sai. Mõistmaks, miks see nii ebatõenäoline tundus, pean ma alustama päris algusest.

Kingitused, mis teevad kehale/hingele pai

Nagu teate, siis lisaks jõulukinkidele, sain ma vana aasta lõpu sees veel ka sünnipäeva kinke. Ma olen ju see õnnetuke, kes aasta viimasel päeval ilmale tuli. No ega ta enam nii väga kurvastav olegi, aga lapsena oli ikka paras piin - kõik aasta kingid korraga kätte ja siis ime pöialt terve aasta :D Täiskasvanuna on see eelis, et kui muul ajal kingiisu tuleb, siis tuleb ise osta (või mehele palju otseseid vihjeid teha).

Algused ei ole kerged

Nüüdseks on kõigil jõulu ja aastavahetuse pidustused vist lõppenud, jäägid söödud ja võib uue aastaga tublisti peale hakata. Kui hästi läks, siis saab jätkata sealt, kus vana aasta sees pooleli jäi. Kui läks halvasti (või kohe väga halvasti nagu minul), siis tuleb kõige pealt tagasilangused tasa teha, et üldse saaks mõelda edasi minekule.

Füüsiline vs vaimne tervis

Kui inimesed võtavad plaani tervislikuks hakata, siis esmajoones muudetakse toitumist ja minnakse trenni. Et ikka suust sisse minev oleks õige ja liigutama ju peab ka. Väga vähesed mõtlevad selle peale, et  mis kogu selle protsessi ajal peas toimub, mõjutab väga palju meie edu või edu puudumist. Peale sellist keerulist perioodi, mis mul on olnud, on mulle kui puust ja punaselt ette tehtud, et kui pikas plaanis ikka vaimse tervise eest ei hoolitsete, ei mõelda, miks me selliseid otsuseid/valikuid teeme, siis kipub kõik muu ka käest ära minema. Seega peaks olema tasakaal nii füüsilise kui vaimse tervise suhtes, kui asi puudutab oma elukvaliteedi tõstmist.

Uus aasta!

Tegelikult on uut aastat juba pea kahe päeva jagu olnud, aga mul on olnud nii palju tegemist, et siia veel pole oma nina jõudnud pista. Eks võib olla oleks isegi aega leidnud, kui oleks väga pingutanud, aga ma vaikselt üritan alles sellest blogimõõnast välja tulla. Seega andke andeks eks :)