Sõbrakuu väljakutse

Veebruar on ülemaailmne sõbrakuu. Kaubanduse tasemel on see vist samavõrdne jõulude jms tähtpäevadega, kus saab kauplused üle külvata ülehinnatud temaatiliste maiustuste ja nänniga. Samas on see tagasihoidliku ja vaoshoitud eestlase jaoks võimalus näidata oma tundeid ja kui kallis keegi tema jaoks ikkagi on.
Ma arvan, et ma väga vaoshoitud pole :D Seega usun, et mu sõbrad ja tuttavad teavad aasta läbi, kui kallid nad mulle on ning ekstra poodi tühjaks ostma sellepärast ei pea. Kuna ma tähtpäevast kui sellisest suurt midagi ei arva, siis mõtlesin sel aastal olla nii egoistlik, et keskenduda sõbrakuul iseendale.

Jah, minu sõbrakuu üks ja ainuke konkreetne eesmärk on rõõmustada iseend! Kuna ma olen viimasel ajal endaga pahuksis, siis arvan, et see sõbrakuu oleks just see kuu, kus võiks iga päev killukese endast võtta ja tunnustada, et see sõrm on olnud nii tubli osutaja või see kulm on üks kelmikas tegelane. Miks mitte eks?

Seega tegin endale väljakutse, kus pean veebruari kuu igal päeval:
1. tegema hommikuselfie - olgu juuksed nii sassis kui tahes või padjatriibud näos. Teen ühe pildi ja jätan alles, et kuu lõpus kõik 28 pilti kokku koguda.
2. kirjutama üles ühe asja enda juures, mis mulle meeldib. Ühe asja kohta kaks korda kirjutada ei tohi!

Rasked saavad olema mõlemad, kuid ma usun, et see tuleb mulle kasuks. Eriti nüüd, kui olen enda jaoks paks ja ma väga ei taha kaamera ette jääda või isegi peeglisse vaadata. Mulle on selline suhe kehaga võõras ja ausalt tahaks tagasi enda tavalist "armastan sind ükskõik millisena" suhet.

Üks asi, mida ma veel teen, mis küll otseselt ei puuduta seda väljakutset on see, et märgin endale kalendrisse ära päevad, kus mu toitumine on korras ning kus on metsa läinud. Kuna viimasel ajal ma ei saa aru, millest need söömahood tulevad, siis ehk leian mingi seaduspärasuse või mingi muu vihje, mis aitaks asja korda saada.


Comments

  1. Tead, Maris. Ma eile õhtul voodisse pugedes näiteks mõtlesin, et miks ma seda küpsist või midagi sõin sel päeval? Sest see tegelikult on ju hetkeline. Näiteks täna on meil tööl pannkoogihommik ja ma ei võta ohtki, ausalt öeldes ei taha ka, sest sama lugu - see maitse on küll hea, AGA mitte nii hea, et oleks väärt kaotamast seda tunnet, mis kolme kuu pärast ja seejärel ka elu lõpuni vastu vaatab - naeratus ja rahulolu. Ja nii ongi, kui midagi "vähem tervislikku" süüa, siis vali see, mis on seda maitsenaudingut väärt - minu puhul siis mõni makroon või eriline tordilõik. :) Edu!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Su mõte on täiesti õige! Minu viga on selles, et oma binge hoogudel ei huvita mind karvavõrdki, mis suhu läheb. Peaasi, et ma sööks...

      Lisan et metsa läinud päev polegi see, kui sai tükk kooki võetud, vaid see, kui ma pole suutnud kontrollida mida suhu pistan ega teadlikult valikuid teha.

      Delete

Post a Comment