Uus aasta!

Tegelikult on uut aastat juba pea kahe päeva jagu olnud, aga mul on olnud nii palju tegemist, et siia veel pole oma nina jõudnud pista. Eks võib olla oleks isegi aega leidnud, kui oleks väga pingutanud, aga ma vaikselt üritan alles sellest blogimõõnast välja tulla. Seega andke andeks eks :)

Aga täna ma tahtsin kirjutada. Tahtsin teada anda, mis seis on ja mis plaanid selleks alanud aastaks on. Ei, mul pole mingit pikka lubaduste, eesmärkide vms nimekirja. Teate, ma tunnistan ausalt, et sellest poleks praegusel hetkel mingit kasu! Tegelikult on ju mul ainult üks suur siht- iseendaga uuesti sõbraks saada! Aga kuidas seda saavutada?

Selleks, et välja mõelda kõige paremaid viise, tegin ma vana-aasta õhtul korraliku enesesse süüvimise. Mõtlesin, et kust asjad nihu hakkasid kiskuma ja kuidas ma saaksin nüüd olukorda muuta ning vaikselt oma mõõnast jälle ülespoole mäkke rühkida.

Üks asi, mida suutsin välja enda jaoks tuua (mida ka siia saab kirja panna), on see, et asjad läksid päris metsa siis, kui mu toitumine läks täiesti käest ja trennid jäid ära. Olgugi, et ma saan aru, et mul polnud aeg trenni teha ja ma olin niigi meeletult koormatud, siis tegelikuses oli trenn just see, mis mind kaine mõistuse juures hoidis. Mul pole vaja iga päev trenni minna või meeletuid tunde taga ajada (sest mul pole ka praegu reaalset sihti selle koha pealt), aga kolm korda nädalas TULEB trenni teha. Ilusti üle päeva, et katus püsiks peal ja mõistus minema ei lendaks.

Samuti tuleb söömisesse suhtuda normaalselt. Radikaalseid võtteid kasutusele ei võta, piirama end ülearu ei hakka. Esiteks võtan rangema pilgu alla hoopis kogused. Ma tean, et enamasti minu puhul seal mu kõige suurem patukoht ongi. Kui sellega on asjad korda saadud, küll siis saab edasi vaadatud, kuidas mõistlik veel toitumist korrigeerida (igaksjuhuks mainin ära, et koogid-kommid jms ebavajalik on ka nagunii igapäevasest menüüst välistatud).

Rohkem mingeid suuni polegi, kuhu poole oma teekonda kallutan. Ei mingeid kaalunumbreid või eesmärgipäraseid jookse. Jah, mul on ideaalid ja unistused, kuhu sel aastal tahaks jõuda (ikkagi mu viimased 363 päeva teises aastakümnes), aga nendele hakkan tõsiselt mõtlema siis, kui olen saanud endaga uuesti sõbraks. Innustada ja motiveerida end, kui oled omadega tuksis, on päris keeruline. Seega pigem loovutan ühe kuu enda vaimse poole peale, kui püüan jätkuvalt utsitada oma "vaenlast", kes ma iseenda jaoks hetkel olen.

Minu jaoks on tegelikult natuke kummaline sellise suhtumisega uuele aastale vastu minna. Ma pigem olen selline check-listi inimene ja tahaks linnukesi tõmmata, aga usun, et hetkel tuleks see vaid kahjuks mulle. Kui saan uuesti oma peegelpildi ja vaimse poolega sõbraks, küll siis jõuab need checklistid ette võtta. Nagu ütlesin - aastalõpus kukub kolm ette ja võiks ju sellise juubeliaasta puhul endale midagi meeldejäävad mälestuseks välja mõelda ;)

Kuidas teie uuele aastale vastu lähete? Nimekirjaga oma eesmärkidest? Või ei poolda üldse "uue aasta- uue alguse" lähenemist? 

PS! Me tegime aastavahetusel ühe väikse videoklipi ka:




Comments

  1. Mina kirjutan teist aastat enda soovid üles olevikuvormis ja õiges võtmes (eituseta). Sellised lihtsad ja ilusad. Ja ise tean, et põhirõhk läheb sellele, et ennast armastada ja austada ja stress kaelast ära saada.

    Kõike ilusat uuel aastal!

    ReplyDelete
  2. Minule meeldib see "uus aasta, uus leht" suhtumine. Kuidagi lihtsam on muutusi teha. Just teistele on oma meelemuutusi kergem selgitada, kui see on mingi tähtpäevaga seotud. Noh, ma näiteks otsustasin ühel neljapäevasel päeval juba hea 5 kuud tagasi, et ma ei hakka enam alkoholi tarbima. Inimesed on siiani segaduses. Kõik mõtlevad, et ma imetan ja seetõttu ei joo. Ei imeta enam. Juba kuu vähemalt. Lihtsalt otsustasin loobuda. Aga kuna see toimus nii suvalisel ajal, siis ei saada selle tõsidusest nagu aru. Oleks ma aga blogisse pannud suurelt, et alates 2018 aastast ma ei joo tilkagi alkoholi, oleks inimestel nagu kergem meeles pidada ja aru saada. Imelik, eks. Aga nii on. Abikaasa mul otsustas jaanuarist spordiklubiga liituda. Ja tegigi seda. Uus aasta ju! :) mõte oli tal juba varem, aga uue aastaga alustades on kergem ajalist järge pidada nt.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui ma ise nii pahuksis hetkel poleks, siis kindlasti seaks endale ka uued eesmärgid, mille poole püüelda, aga hetkeseisus pole see mul mõistlik tegu, mida teha.

      Aga sul tubli, et nüüd jõusaali hundiks hakkab :D

      Delete
  3. Minul on hetkel vôetud eesmärgils pûsida tervena ja joosta mitu 10km vôistlust. Kui olen saavutanud enda arvates hea aja ja tervisliku seisu, siis tahaks proovida poolmaratoni kunagi. Kui see aasta ei saa, siis järgmine aasta. Eelmine aasta läks vigastustustega nahka ja alles aasta lôpus suutsin 10km läbida esimest korda nii, et jooksin terve tee ja ajaks sain 1,5h. Tahaks selle saada seal 1-1,15 vahemikku. Peale seda siis poolika jaoks treenima.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Väga mõistlik eesmärk :) Poolmaraton tegelikkuses on natuke lihtsam, kui esialgu tundub, aga esimene kord soovitan tõesti ette võtta siis, kui sisemiselt on kindlus olemas, et sa selle distantsi läbid. Lihtsalt sellepärast, et siis jääb jooksust meeletult hea kogemus ;)

      Delete

Post a Comment