Kolm päeva tublidust

Sellest, kui ma Katile kirjutasin ja abi palusin on möödas kolm päeva. Ma ei ole veel kava saanud, aga olen pidanud üles kirjutama kõik oma söögid. Samas ma pole ekstra pingutanud tubli olla, lihtsalt söömahooge pole olnud. Kuidas see mulle mõjunud on?
Kui nüüd täpsemalt kirjutada, siis kuni selle õgardliku õhtuse ajani olen söönud umbes samamoodi nagu ikka, aga seoses ajaga peale õhtusööki olen end VÄGA tagasi hoidnud, et see toiduratas ei läheks veerema. On olnud raskemaid ja kergemaid hetki (jah, kolme õhtu jooksul oli umbes miljon momenti, kus ma tundsin, et ma ikka võiks midagi ju võtta veel lisaks). Näiteks eile õhtul olin peale seda kui ma olin end füüsiliselt sundinud voodisse minema, et ma ei jooks seda coca´t mis Priit endale ostis, nii uhke enda üle, et oleks või medali kaela riputanud :D

Võiks mõelda, et kolm päeva pole mingi aeg, mille kohta veel mingit kokkuvõtet teha. Aga ma olen ise mitme asja üle imestanud. Näiteks on mu kaal langenud kolme päevaga 3,6kg. Ümbermõõt on vähenenud 3cm naba koha pealt (kusjuures täna hommikul mõõtes oli veel kõht ilmselt eilsetest ahjukartulitest punnis). Ma ise arvan põhjuseks olevat see, et ülesöömine ajab mind paiste. Tähendab paistes olen ma tihti, aga ma ei tea kas ülesöömisest :D Nüüd, kui pole üle söönud, siis kaob ka see "paistetuse kaal" kiiresti. Tundub loogiline??

Teiseks on mul praegu teistsugune motivatsioon kui varasemalt. See on nagu trenniga - rühmatrennis ikka pingutad rohkem, sest treener vaatab. Sama on toitumisega. Kui sa ikka tead, et keegi kogu aeg su toitumisel silma peal hoiab ja küsib täpsustusi, et kuidas ikka tegid ja mis see toit täpsemalt endast kujutab, siis ikka hakkad rohkem süüvima, et mida ma nüüd ikka söön. Kuigi tõesti olen püüdnud mitte väga pingutada need kolm päeva, et Katil oleks veidi parem pilt, milline mu tegelik päevamenüü (välja arvatud õhtuste õgardlusteta) välja võiks näha.

Kolmandaks oli mul eile selline väike "ahhaaa" moment. Kati andis mulle koduse ülesande. Jah, nagu koolis eks :D Aga see pani tegelikult mõtlema asjadele, millele ma tavaliselt ei mõtle. Alguses lugesin seda ülesannet ja mõtlesin, et no mida ma nüüd siia kirja peaks panema AGA kui paari tunni pärast reaalselt kirjutama hakkasin, oli juba kõik peas paika loksunud ja jutt tuli kui iseenesest. See vaimne pool on ikka asja juures võtmekoht, millega tuleb palju palju tööd teha.

Igatahes lootused meie koostööle on mul väga suured! Seniks, kuni Kati juhised söömiseks ja trenniks kätte saan, üritan ma hoiduda ülesöömisest ja mitte väga pingutada toitumise muutmisega. Küll aga pean sundima end rohkem vett jooma, sest see on minu nõrk koht (eelmine nädal #teemekoos2018 challenge ´s andis see kohe tunda, et pole harjunud normaalselt vett jooma).


Comments