Tervetuloa ehk meie esimene reis Soome!

Kuidagi on juhtunud nii, et meist viiest polnud seni keegi Soomes käinud. Seega ka korraliku laevaga polnud meist keegi siiani sõitnud. Ühtpidi polnud olnud vajadust kuhugi sõita ja samas polnud nagu kordagi pakkumist ka kuskilt tulnud, et minge ja käige. Seega polnudki käinud. Aga lapsed kasvavad ja kui võimalused maailmaga tutvumiseks on olemas paremad, kui minu lapsepõlves, siis võiks ikka natukene seda ka lastele võimaldada.


Nii me reedel peale tööd ja kooli Soome poole minema hakkasimegi Viking Line XPRSiga. Eelnes sellele veel pikk ja unetu öö mõtetega, kas me üldse laevale saame. Nimelt suutis blondiinist Maris õhtul veel pabinaga reisi ära annulleerida. Ärge küsige, kuidas see võimalik on. On küll minu puhul! Aga õnneks hommikul piinlikult infotöötajale oma muret kurtes saime lahenduse ja kõik läks hästi. Kirjutas veel selgitusse juurde, et klient kogemata tühistas reisi :D


Plaan oli selline, et võtame hästi vabalt kogu reisi. Oli kaks konkreetset kohta kuhu pidime jõudma - ööbimiskohta ja laupäeval Superparki. Need kohad said ka käidud. Ülejäänud aja täitsime niisama ringi sõites ja poodides kolades. Tagasi sõitsime juba laupäeva õhtul. Sellega oli ka selline hea lugu, et mina (jätkuvalt blondiini ajuga) arvasin, et ma võin autos ka magada terve tagasisõidu. Ega ma muidu poleks bronninud sõitu, kus jõuame südaöösel Eestisse :D Aga nii kaua kui elame, me ka õpime eks.

Sinna teel oli väga vaikne ilm, aga laeva kõikumine oli täitsa tuntav. Kui laev sadamast sõitma hakkas, siis oli kohe eriti kõhe olla. Mõtlesin juba, et rohkem ma kuhugi laevaga minna ei taha :D Aga no harjus ära pika peale. Tagasi tulles kõikus veel enam. Siis oli väsimus peal, kergelt paha olla ja ootasin väga, et see laevasõit juba läbi saaks. Õnneks vingumist laste poolt oli minimaalselt selle kohta, et nad olid tegelikult kõik väga väsinud.

Enamuse sõidu ajast veetsime lastenurgas, kus oli väike pallimeri ja kööginurk pisematele, videomängude tuba suurematele ja lastemängude programm iga poole tunni tagant. Mängudest võtsid lapsed osa nii Soome minnes kui tagasi sõidul. Margus võitis endale veel Ville klaasi ka, aga usin teenindaja koristas selle ära enne, kui me kotti jõudsime panna. No väga kahju polnud ka, sest oligi liiga palju asju, mida koju tassida.

Soome jõudes läksime otsejoones mu õe juurde. Seal saime kaks sõna juttu vahetada, kõhu täis süüa, voodid valmis teha ja magama ronida. Ega rohkemaks viitsimist polnudki. Hommikul toimus sama tegevus, ainult et vastupidises järjekorras ja juttu sai kaks sõna ikka rohkem vahetatud.


Enne kui Superparki läksime, vaatasime veel veidi ühes ostukeskuses ringi. Sain Marekule kooli uued teksad, mida tal hädasti vaja oli. Toidupoes käisime ka ja otsisin mis ma otsisin, ei näinud ma kuskil neid LOHILO jäätise maitseid, mida seal pidavat müüdama. Ilmselt valed poed olid. Samuti ei näinud ma nocco´t kuskil, mis pidi väga hea hinnaga olema. Barebells´i pudingud ja PULSi batoonid olid küll heade hindadega.

Superparki olid meil piletid ette broneeritud. Seega saime 60 euroga kampa peale sisse. Seal olid erinevad teemaalad. Kuigi kodulehe järgi tundus koht tunduvalt suurem ja võimsam, siis jäime igati valitud kohaga rahule. Batuudiala oleks võinud veidi suurem olla, sest seal olid nii pikad järjekorrad, et lapsed praktiliselt ei saanudki hüpata ja ma ise ei hakanud ka väga seal passima. Aga selle eest olid muud kohad, mis rohkem huvi pakkusid.


Marek oli vähemalt pool aega tõukeka alal. Mareliga sai päris pikalt tuubidega üles-alla joosta. Margus veetis enamuse oma ajast mudilaste alal, kus sai pehmete klotsidega ehitada, batuutidel hüpata ja kaldteest üles-alla ronida. Nende pehmete kuubikute sees möllasime vahepeal kõik viiekesti.

Söögikoht oli ka seal koha peal olemas. Kui mujal jäid silma pigem kallid söögikoha hinnad, siis seal saime söödud väga normaalse raha eest. Suuremad lapsed said friikaid, ise võtsime lõunad, kus toidukogused said ise valida (nö söö palju jaksad). Müüja tädi lahkelt lubas Margusel ka meiega koos süüa ja tema eest eraldi raha ei maksnud. Piim-vesi-kohv oli tasuta, samuti toidu kõrvale leib-sai. 30 euri eest said kõik kõhud täis ja rohkemgi veel.


Kui lapsed olid kõik nii ära väsitatud, et isegi Marek juba nägi välja nagu oleks ööpäeva üleval veetnud, siis otsustasime edasi liikuda. Ma tahtsin ju selle kuulsa IKEA ka üle vaadata. Sinna jõudes jäi aga Margus autos magama ja Priit kaasa poodi tulla ei saanud. Üksi ma sealt suurt midagi võtta ei osanud. See on üks väga omamoodi pood ausalt öeldes. Meeletu rahvamass muidugi oli juba vaatepilt omaette. See oli ka ainuke koht Soomes, kus ma Eesti keelt kuulsin.


Hiljem kolasime veel niisama muudes poodides ja sõitsime linnas ringi. Laevani jäi veel natuke aega ja kuna kõhud hakkasid tühjaks minema, siis käisime Hesburgeris ka. Muud toidukohta Helsinkis ei osanud GPSi sisse lüüa :D No kõhu sai igatahes täis ja tellitud saime ka, kuigi inglise keelseid silte kuskil üleval polnud.

Minu jaoks oligi natuke üllatav, et kuskil inglise keeles silte pole. Nt Superpargis olid ainult mõni üksik silt ka inglise keeles pandud. Enamus oli soome keeles ja seda ei mõistnud meist keegi. Eestis on minu meelest igalpool teemaparkides ikka inglise keelsed sildid juures, aga ju siis meil rohkem mõeldud turistidele.

Kui õhtul laeva pealt maha saime ning "paadile" (Margus ütles laeva kohta paat) head-aega tegime, lasi Margus sellise hädakisa lahti, et oma 10 minutit sõitsime tema ooperi saatel linnast välja. Õnneks siis ta kustus ja magas koduni välja. Teised samuti. Ma oleks ise ka maganud, aga üritasin Priidul seltsis olla, et see ka unemõtteid kõlgutama ei hakkaks. Kahest jõudsime koju ja ma vist magasin kohe, kui pea patja puudutas.


Kui lastelt küsisin, et kuidas meeldis, siis tuli vastuseks muuhulgas, et kuhu järgmiseks lähme :D Ega ma ise targem pole, sest juba pühapäeval vaatasin, et kui palju need kruiisid Rootsi maksavad. Nii et kui kellelgi mingit sooduskupongi üle on, siis võib vabalt jagada :D :D :D

Comments