Milline on see kõige parem viis kaalu langetamiseks?

Kuidas saada kaalust alla? Küsimus, mida kuuleb dr.Google ilmselt mitmeid kordi päevas. Sama palju, kui on küsimusi, on ka vastuseid. Aga milline viis ikka on kõige parem? Kuna toitumine on kaalulangetuse juures vähemalt 80%-lise tähtsusega, siis toon välja erinevate lähenemiste plussid ja miinused minu kogemusest või minu arvamusest lähtuvalt.

Toitumiskava retseptidega 
Sulle on puust ja punaselt ette tehtud, mida sa võid süüa, mida mitte. Mõningates versioonides on retsepte rohkem, mõningates söödki iga päev a´la muna-kana-salat stiilis. Ühtpidi on selline lähenemine väga mugav, sest sa ei pea ise mõtlema üldse, mida suust sisse peaks panema. Teistpidi on see asi just väga halb, sest sa ei jää elu lõpuni "kava peale" nagunii. Jah, mingid toidud kanduvad üle ka olukordadesse, kui sa kava ei kasuta, aga mitte täiesti. Seega väga püsivat muudatust su elustiilis ei tule, kui sa just väga pikaajaliselt seda kava liitumist ei pikenda ja sealjuures väga põhjalikult ei süvene, miks üks või teine asi kavas on ja ei õpi ära, mida millega võiks asendada jms.

Toitumissoovitused retseptideta
Sul on olemas koostisained, mida sa peaks toitumisel kasutama (lisaks mõningad soovitused, kuidas need omavahel kokku siduda), aga sul pole käed "seotud" sellega, et retsept räägib natuke teist keelt, kui su maitsemeeled. Ühtpidi on see veidi parem, sest sa õpid tegema ühest toorainest erinevaid toite (kui tahad õppida), aga samas kui sul pole mingit eelteadmist, siis oled ikka selle muna-kana-salat portsu otsas ja mõtled, et igati nõme kava. Üks miinus on sel veel - kui mõnikord tahaks üht või teist uut asja lisada, siis paljude asjade puhul ei oska öelda, et kas see sobib või mitte. Mingite asjade asendamise õpid ära (a´la kana pole, siis vaatan mingi muu valguallika asemele), aga kõigega nii ei oska (vähemalt mina ei oska...veel.. ).

Kalorite lugemine
Tundub kõige arusaadavam tavalisele reaalharu inimesele. Kui sissesöödu ületab kulutatud kalorid, siis võtad kaalust juures. Kui aga vastupidi, siis võtad kaalust alla. Lisaks on olemas programmid, mis isegi toidupakendi koodi sisse skännides annavad täpselt kätte, kui palju kaloreid ja toitaineid sa kätte said. Tundub justkui mugav? Jah, seni kuni sa reaalselt toitu ei tee. Kui aga hakkad küpsetama ja vaaritama, siis tuleb retseptide kaloraaži arvutamisel arvestada ka paisunud riisi või aurunud vee kogust jne. Ühesõnaga on see minu pea jaoks paras peavalu (kuigi tehtav täiesti, kui vaja), mida ma pikaajaliselt endale saada ei taha.

Toitainete tasakaalu hoidmine
See natuke läheb kaloritega ühte auku. Siin aga on lisaks niisama kalorite lugemisele oluline ka kui palju valku, süskareid ja rasva sa toidust saad. Kui juba nii kaugele oled saanud, et oled välja arvestanud toidu kaloraaži, siis enamasti annab süsteem ise juba rasvade ja muu andmed. Inimestel on erinevad ideaalid, mida nad siinkohal taga ajavad. On inimesi, kes toituvad nutridata programmi soovituste järgi (ehk süskarid 50-60%, rasvad 25-35% ja valgud 10-20%) ja samas on neid, kes arvavad, et need numbrid on täiesti metsas (peaks vähem süskareid olema ja rohkem valku või veel mingi kolmas, neljas ja viies protsentide jaotus).

Spetsiifiline toidu või toitaine grupi eelistus (vegan, paleo, lchf vms)
Toitumisstiil, kus on väga rangelt välistatud mingid toiduained ja söögid. Jällegi proovitud asi. Paleo kusjuures on täiesti toimiv asi ja eks suures osas tegelikult ka mu toidulaual rakenduses (aga mitte 100%-selt). Jah, edulugusid sellistest toitumisstiilidest (eriti lchf-i mõjust) on internet täis. AGA nagu olen õppinud, siis iga siin postituses välja toodud variandi kohta võib öelda, et kellelegi tõi see lähenemine imeloo. Ise pole piisavalt oma sisemist looma taltsutanud, et püsivalt sellist asja rakendada.

Intuitiivne toitumine
Viimaseks minu jaoks kõige võõram ja kummalisem asi. Süüa nii, nagu sa tahad. No mida !?!? Kui ma sööks nagu ma tahaks, siis ma veereks siin vähemalt 100kg kaaluvana ringi. Veeresingi ju! Just siis, kui ma sõin kõike mida tahtsin ja nii palju, kui isu lubas. Aga ma ei taha nii palju kaaluda, seega ma ei julge isegi katsetada sellise asjaga enam. Väidetavalt peaks jah inimesel üks hetk isud täis saama, aga ma olen erand, mis kinnitab seda reeglit. Ausalt ka!

Lisaks on veel mingid imedieedid (Simeons´i dieet, Stockholmi dieet jms), mida ma üldse variantidena siia välja ei too. Lihtsalt põhjusel - kõik, mis väidab, et toimib imelihtsalt ja imekiiresti, ei ole kindlasti midagi, mida sa oma keha peal peaks tahtma katsetada. Samuti ei hakka ma välja tooma neid veregrupidieete jms lähenemisi. Lihtsalt sel põhjusel, et väga ma neisse ei usu, aga eks need ole valikud ikka.

Üldpildis on seega valikuid, kuidas kaalust alla saada, väga mitmeid. Milline neist just sinule või minule sobilikum on? Eks ta üks katsetamise asi ole. Ma olen katsetanud neist enamusi (vähemalt mingil perioodil elus) ja eelistan praegu kasutatavat varianti (ehk ülevalt teist varianti) või kalorite lugemist/toitainete tasakaalu hoidmist. Esimene seetõttu, et ma saan natuke lauale tulevaga ise mängida, aga samas on koostisained laias laastus ette antud. Lisaks on see minu silmis kõige pikemaajaliselt jälgitav süsteem. Kalorite lugemine meeldib mulle lihtsalt sellepärast, et igasugused graafikud ja söödu numbrites nägemine sobib mulle väga hästi (saaks need toidud ainult kergemini programmi sisestatud).

Millist oled sina katsetanud? Kas oled leidnud enda "selle õige", mis tulemusi tõi? Jaga oma mõtteid :) 


PS! Lisan juurde, et iga valiku puhul pean silmas, et inimene kasutab sellist lähenemist 95-100% ajast. Täiesti okei on, kui tuleb vahel päev või kaks, kus ma programmis sees ei ole. Aga võib olla ma sellise mõtlemise tõttu veel ülekaaluline olengi :D :D :D


10 comments:

  1. Ma olen proovinud kalorite jälgimist - paar päeva pean vastu, viskab üle. Siis olen paar korda proovinud toitumiskava aga jõuan suhteliselt kiiresti järeldusele, et ma vihkan selliselt söögi tegemist. Seega minu see õige meetod on intuitiivne toitumine. Söön seda, mille järgi isutab (v.a magusad asjad, mida üritan võimalikult vähe tarbida). Mõnikord söön isegi nädal aega samasugust toitu, sest soolase toidu valmistamine pole mu kõige tugevam külg. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui ma isude järgi sööks, siis ma käikski šokolaad näos ringi :D :D :D

      Delete
  2. Minu meelest on ka kõige stressivabam intuitiivne toitumine, mida võtta mõistusega. Söön ka seda, mille järgi isu või tuju on, kuid loomulikult üritan ikkagi tervislikumaid variante eelistada ja rämpsu ja kommi päevad läbi näost sisse ei aja. :D Samas kui tuleb ikka isu, siis söön rämpsu ka, aga üritan siis selle arvelt rohkem liikuda päeval. Üldiselt on ikkagi trenn ka suureks abiks, sest kui trenni teha, siis ei taha väga seda ära rikkuda patustamisega, aga kui juba veidi kauem trennist eemal olla, siis tulevad isud ka rämpsu järgi kohe tagasi. :D Raske on see tervislik eluviis, kuid ise olen siiani alati normaalkaalus püsinud, kuid ideaalkaaluni oleks vaja ikka kuskil 5-7 kilo kaotada, ma usun. Õnneks olen taas trenniga järjele saanud ja küll see toitumine ka paika loksub. :) Oluline on lihtsalt mitte stressata ja võtta asja mõnuga ja suhtude sellesse kui elustiili, mitte rangesse dieeti.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Suhtumine on jah see asi, mida tuleb muuta. Kui mõeldaksegi, et see ajutine värk, siis pole sellest tolku. Tuleb ikka üritada viia sisse selliseid muuutusi, mis pika aja jooksul ka püsima jääks :)

      Delete
  3. Minul isiklikult pole küll üleliigse kaaluga erilisi probleeme olnud, aga tegelen spordialaga, kus peab kaalunumbril silma peal pidama ja teema pakub huvi ka. Minu õnneks on meie treener hariduselt psühholoog ja aeg-ajalt peab meile temaatilisi loenguid. Asi, millele tihti tähelepanu ei pöörata, on oma käitumise suunamine ja see keskkond, mis meid igapäevaselt ümbritseb. Ükski (ime)dieet ei tööta, kui inimene seda etteantud juhist pikemat aega ükskõik mis põhjusel jälgida ei suuda. Paraku pole evolutsioon veel jõudnud reageerida olukorrale, kus meil on ühtäkki toitu niii kerge kätte saada - intuitiivne toitumine kardetavasti kaalulangetamiseks ei tööta, sest kaalu alandamine pole inimkonna ajaloos varem kunagi vajalik olnud ja ajus selleks mehhanismid puuduvad. Seega tuleks teadvustada, missugused tegurid meid sööma panevad (nälg, stress, harjumus..) ja kujundada ennast ümbritsev keskkond võimalikult tervislikku toitumist toetavaks. Näiteks poes käia täis kõhuga. Likvideerida mõttetud ahvatlused - kommikausid diivanilaual, jäätis sügavkülmas, küpsisepakk köögikapis (selle võib asendada hoopis näiteks porgandikausiga). Katsuda lahti saada toidu sidumisest mingite olukordadega, kus tegelikult nälga pole - filmi vaatamise ajal ei ole vaja näksida, lapsele ei ole vaja kiituseks kommi anda jne. Toit ise võiks olla selline.. keskpärane - väga maitsvat või suures valikus toitu (kes siis ei oleks endale rootsi lauas tervet mäge taldrikule kokku kuhjanud) kipub inimene sööma rohkem kui tarvis. Ja et selleks kõigeks jõudu jaguks on tarvis öösel korralikult magada ja muust elust tuleneva stressi maandamisega samuti tegeleda.

    Sellest, kuidas aju söömisega seotud otsuseid teeb, on väga põhjalikult kirjutatud eelmisel aastal ilmunud raamatus "The Hungry Brain". Treener soovitas, väärt lugemine. Siin on raamatu kohta päris hea review ka: https://www.thenutritionwonk.com/single-post/2017/08/13/Can-You-Trick-Your-Brain-to-Lose-Weight-The-Hungry-Brain-Review

    ReplyDelete
    Replies
    1. intuitiivse toitumise koha pealt on sul ilmselt jah õigus, sest kui loogiliselt mõelda, siis tõesti keha ei peaks tahtma ju olla defitsiidis...

      Raamatu soovitused on alati väga teretulnud. Kui ma kunagi koolitööde kõrvalt aega leian, siis on plaanis neid aegamisi lugema hakata :)

      Delete
  4. Ise toitun intuitiivselt. Kunagi puberteedi eas proovisin jätta enda menüüst mõned asjad välja nagu saiatooted ja šokolaad, kuid kui hakkasin kuskil 6 kuu pärast uuesti tarbima neid, siis tegi kaal ehmatava hüppe päris kiiresti ning sellest mulle piisas et teadvustada fakti et tuleb süüa kõike mõistlikult.Toit on kütus. Enese liigne piiramine ei vii kuhugi vaid põhjustab liigselt suurt stressi.

    ReplyDelete
  5. 100% nõus sinuga! Ning lisaks ka piisavalt liikuda :)

    ReplyDelete
  6. Ma ise olen kõige rohkem LCHF usku, sest teooria selle toitumisviisi taga tundub mulle loogiline, ja asi toimib praktikas küll. Kuid eks sellelgi on oma head ja vead. Kui väga pikalt LCHFi praktiseerinud ei ole, siis sportimine ei taha seejuures eriti sujuda.

    Lisaks mõte ükskõik millistest piirangutest toidu osas tekitab nii või naa stressi. Üks eelmine kommenteerija tõi välja hea poindi, et praegusel ajal on inimesel niivõrd kerge toitu kätte saada ning inimene ei oska selle olukorraga lihtsalt toime tulla - sealt ka igasugune liigsöömine ja raskused kaalulangetamisel.

    Kui see kõik vaid kergem oleks. :)

    ReplyDelete
  7. Ma loen kaloreid, aga ütleme nii, et algusesse tagasi olen kukkunud väga palju kordi.. Alguses on suur tuhin sees, aga kui elu läheb kiiremaks või ise lähen laisemaks, siis meal prepitud ei saa ja ostan poest šokolaadi või kiirtoitu jne. Ma arvan, et kõige parem meetod, mis töötaks lollikindlalt oleks see kui keegi reaalselt käikski sul koguaeg järel ja ei laseks süüa midagi muud kui tervislikku toitu :D :D

    ReplyDelete