17 nädalat Sillamäe 24h jooksuni

Tegelikkuses oleme ajaga juba nii kaugel, et kohe varsti võiks öelda, et 16 nädalat jooksuni, aga panen ikka tagant järgi kirja, kuidas eelmine nädal läks. Laias laastus võib öelda, et kui mu postitus hilineb, et siis pole asjalood kõige paremad. Just nii oligi.

Postitus ise ei hilinenud üldse sellepärast, et nädal kõige paremini välja ei kukkunud. Lihtsalt ongi nii kiire, et pole jõudnud arvutisse. Telefonis postitusi trükkida ma ei viitsi. Nii see postitus seisis mustandites ainult pealkirjana mitu päeva.

Kuna mul pikalt aega pole siin arvutis istuda, siis lühidalt faktid kirja. Kaal tõusis natuke eelmise nädalaga. Laupäevane seis oli 82,8kg. Kuna aga ma laupäeval peeglisse vaadates tundsin end meeletult paistes ja puhituna, siis pilti ma ei teinud. Ei hakanud enda niigi "ma olen paks" halamise hetke hullemaks keerama :D

Hetkel mu söömine on väga kaootiline eile oli ka üks päev, kus ma lõpuks loobusin juba MFP-sse asjade kandmisest, sest kogu stress lõi üle pea kokku. Siis õnneks sai Mareku utsitusel jooksmas käidud ja tegelikult ka stressi maandatud, mitte toiduga alla surutud... Aga see selleks. Räägime parem trennidest.

Eelmisel nädalal jäi ära kaks trenni - reedene ja laupäevane trenn. Ma lihtsalt ei jaksanud, sest oli sada miljon asja ja ma sain pea iga õhtu umbes 20 ajal sellesse momenti, kus ma olen kodus ja reaalselt võiks üldse mõelda, et ma lähen trenni. Kui nädala alguses veel nägin vaeva ja otsisin seda auku, kus jooks ära teha, siis nädala lõpuks enam lihtsalt ei jaksanud. Kuna väga palav oli ka, siis hoidsin natuke jaksu nädalavahetuse Rapla jooksuks  (kirjutan sellest eraldi). Ehk siis tehtud sai esmaspäevane 6,37km, neljapäevane 12km ja pühapäevane 10km Raplas.

Kui eelmine nädal oli pingeline, siis see nädal on veel hullem. Lisaks eelmise nädala stressiallikatele on mul kodus veel haiged lapsed (Mareli kõhuviirus õnneks tundub kiirelt mööduvat), kes võtavad seda piskut jooksuaega veel vähemaks. Põhirõhu panen seega sellele, et kõik trennid saaks tehtud ja söömine on kuni reedeni teisejärguline. Kuna lisaks trennidele tuleb see nädal oma 50km rattasõitu (tööga seotud "trenn"), mida kavas ei ole, siis võib olla natuke teen ka trennis vangerdusi.

Rohkem ei hakkagi täna kirjutama. Tahtsin vaid öelda, et tõsiselt keeruline on oma elu saja tahu kokku sidumine ladusalt kulgevaks eluks. Aga ma polegi mingi pudinäpp, kes esimese raskuse peale selja keerab ja looteasendisse tihkuma jääb. Ok, vahel jään ka, aga mitte kauaks :D Ega ma muidu selliseid ulmelisi eesmärke endale panna ei saaks, eks. Seega julgelt aga edasi. Olgugi, et vahel on tunne, et olen kaelani selles samuses ja pääsemist ei ole kusagilt näha.

Muideks 13. juuni on mu blogil JUUBEL! Seega varsti panen üles blogi FB lehele ühe küsitluse ;) Oleks hästi tore, kui kõik seal oma arvamust avaldaks, sest 5 aastat on juba päris korralik vanus, mida blogipidamise juures tähistada!


No comments:

Post a Comment