Kuidas saada lapsed rääkima? (Fonterego seltskonnamängud)

Meile saadeti juba veidi aega tagasi Fonterego poolt kaks lauamängu katsetamiseks. Tegelikult need polnudki lauamängud sellises traditsioonilises tähenduses, vaid hoopis vestluskaardid seltskonnas mängimiseks. Üks oli mõeldud perele, teine partneriga (või täiskasvanutega) mängimiseks. Oleme neid katsetanud ja proovinud juba mitmeid kordi ja annan natuke tagasisidet, kas ja miks neid mänge meie arvates võiks endale koju muretseda.

Esimesena katsetasime (ja oleme üldse rohkem kasutanud) perekaarte. Paki peal oli küll kirjas 14+ vanusele, kuid meie saime neid edukalt kasutatud nii 7 kui 9-aastasega. Pakis oli küsimusi, mis olid seotud igapäevase eluga (mitut erinevat toitu sa oskad ise valmistada?), fantaseerimisega (milline loom oleks hea autojuht?), suhetega (kui sa saaksid vahetada ema või isaga üheks päevaks kohad, siis mida sa teeksid teisiti?), haridusega, enesehinnanguga, kommetega jne. Ühesõnaga valdkondi, mis oli kajastatud oli väga palju.
Kui vanemana on probleeme, et laps ei ava end väga, siis selline mäng on üks võimalus, mida võiks katsetada, et laps rääkima saada. Meil Marek on selline pigem kinnisem ja väga ei ole valmis oma maailma teistega jagama, kui selle mängu puhul saime päris paljudel teemadel räägitud, millest ta muidu ei taha rääkida.

Eriti kaval lapsevanema sorteerib veel enne mängima hakkamist välja just sellised küsimused, mis teemadel ta lapsega rääkida tahaks ja võib loota, et nende najal jõuab just sinna jutuga, kuhu jõuda lootis.

Kusjuures meil läks mitu korda mäng nö käest ära, sest me hakkasime mõne küsimuse üle arutama pikemalt ja tulid uued küsimused, mida kaardil ette antud ei ole. Sellise mängu puhul on see väga hea, sest nende kaartide eesmärk ongi vestelda ja ennast avada, õppida tundma paremini oma mängukaaslasi ja samas ka iseend.

Partnerikaarte kasutasime me Priiduga puhkusel olles. Kui perekaartide puhul oleme enamus kaarte jõudnud läbi rääkida (80 kaarti, 160 küsimust), siis partnerikaartide puhul mängisime korraga terve paki läbi. Lihtsalt oli aega ja tahtsin kõik küsimused läbi vaadata. Selles pakis tuli ette päris mitu küsimust, millele me vastasime väga pikalt, aga samas ka neid, kus sai vastata jah/ei vastusega, sest oleme siiski ligi 12 aastat koos olnud ja pikemad seletused olid täiesti ebavajalikud.

Kuigi selle mängu juures on juhendis kirjas, et seda võib ka tutvuskonnas mängida, siis paljud küsimused olid ikka väga intiimsed, mida ilmselt sõprade eest lahti arutama ei hakkaks (mida sa tundsid/mõtlesid, kui me esimest korda armatsesime?), aga oli ka üldisemaid, mis võib olla just oleks rohkem suunatud seltskonnas mängimiseks (kui sul oleks elada jäänud vaid üks nädal, kuidas sa selle veedaksid?). Seega jällegi võiks pakki natuke sorteerida vastavalt vajadusele.

Nende kaartide baasilt oleme me Priiduga hakanud ka edaspidi selliseid küsimuste alusel vestlusõhtuid hakanud pidama. Ikka ja jälle tuleb midagi, mille üle saab imestada, sest küsimusi saab nii erineva nurga alt mõista. Kui mõni teema vajab lahti rääkimist, siis sellised vestluskaardid tulevad kasuks, et natuke suunda kätte anda ja jutu algus üles võtta.

Lisaks meie katsetatud kaartidele on Fonteregol vestluskaarte ka sellistel teemadel nagu sõbrad, karjäär, partner II (armastus), elukirg ja finantsvabadus. Nii et igaühele leidub ilmselt enda lemmik valdkond, millest rääkida või eri seltskonda sattudes saab erinevad kaardid taskusse panna, sest selle mängu suur eelis on see, et seda saab mängida ka autoga sõites, bussis, lennukis või kasvõi metsas jalutades.

Kui nende kahe kaardipaki vahel peaksin ise valima, siis ma valiks perekaardid, sest seal on väga lai valdkondade valik. Nende alusel saab rääkida eri vanuses mängukaaslastega ning suurema seltskonnaga. Meie pere puhul panid need küsimused rohkem edasi arendama mõtteid ja teemat laiemalt lahkama.


No comments:

Post a Comment