4 aastat oma majas

Täna on meie kodu sünnipäev! Täpselt 4 aastat tagasi allkirjastasime majaostu paberid, (k)andsime üle summa, mida maja eest küsiti ja saime kätte võtmed, et siin oma nägemise järgi asju korraldama hakata. Plaanid olid meil suured ja nii võrratud, kuid sel hetkel ei osanud me üldse ettegi kujutada, mis meid ees ootab!
Esimene pilt meie kodust aastal 2014.

Asjad on kulgenud tunduvalt aeglasemas tempos, kui ma ette oleks kujutanud. Enamasti on siin süüdi ajapuudus ja väsimus. Vahel ka kerge motivatsioonipuudus, sest remontides on välja tulnud asju, millega me pole arvestanud ja mis vajavad ajalist ressurssi olukorra parandamiseks ja ka lisaraha, et üldse saaks plaanidega edasi minna. Siiski ühtteist on ära tehtud ikka.

Esimese aasta tegemistest saate lugeda SIIT.  Teise aasta tegemistest saab lugeda SIIT. Kolmandal ja neljandal aastal on edasiminekud olnud nii väiksed, et need pole veel siia blogisse väga jõudnudki. Lugesin ise teise aasta kokkuvõtet ja ega me väga palju kaugemale pole jõudnud, kui tol ajal olime.

Need, kes külas käivad, ütlevad küll, et nii palju on muutunud, aga kui ise sees elad ja konkreetselt lõpetatuks ühtegi tuba lugeda ei saa, siis ega ikka ei teki seda tunnet, et midagi tehtud oleks. Peaaegu oleme lõpuni tehtud saanud wc ja teise esiku (mis tegelikult sai tänu koertele juba teistkordse remondi).


Teisele korrusele me ikka jõudnud pole. Katusele ka mitte. Katus on praegustes plaanides järgmine asi ja olime isegi nõus juba töömehed peale palkama, aga mida pole, on töömehed, kes me katuse ette võtaks. Nii et kui kellelgi on siinkandis töömehi, kes eterniidi panekuga hakkama saaks ja oleks kohe valmis tööle asuma, siis andke aga kontakte.

Marekul ka jätkuvalt oma tuba pole, sest ülemisel korrusel selgus, et mingid talad on läbi ja need tuleb välja vahetada. See eeldab aga, et terve köögi lagi tuleb koos sellega lahti lõhkuda... Ühesõnaga on see megasuur projekt. Minu meelest oleks suvi praegu kõige parem aeg, aga see katus ju tuleks enne ära teha! Uhh, ma vahel lähen nii närvi kogu selle remondi peale, sest kõik on millegi taga kinni ja ma ise ei oska ka suurt midagi, peale tapeetimise (mille õppisin ka alles ära) ise ära teha.

Üks asi on veel kohe varsti plaanis. Suure toa tapeetimine ja põrandale laminaadi panek. Selle kavatsen ise ära teha. Eks vaatame, kuidas välja kukub. Aga see saab teoks siis, kui kord ilusa ja normaalse hinnaga tapeedi leian. Viljandist enam pole kahjuks näkanud. Kui olen ka midagi head näinud, siis pole rulle nii palju, et meie elutuba ära katta. Läheb neid rulle sinna oma 15 vist.

Ahjaa, vahepeal oli projekt tee. See oli edukas projekt. Tegelikult oli veel vahepeal ka suur projekt mängumaja. Sellest kirjutasin SIIN. Ning ka kasvuhoone on olnud üks suurem projekt, mis viimaste aastate sisse on mahtunud. Nüüd on varsti edukat lõppu saamas ka projekt parkla, aga selleks on vaja koppa, et õuel ilutsev kruusahunnik laiali saaks aetud ja natuke mulda mõne koha pealt eest ära lükatud. Aga koppa meil pole. Priit pidi kellegi käest seda laenama, kui tal kord aega on.

Aeg on aga selline defitsiit, mida väga ei jagata. Kui ka jagatakse, siis tuleb alati midagi kiiremat vahele, mis selle kohe ära napsab. Kadedusega vaatan neid, kellel remont ludinal läheb, aga meil ei lähe kohe üldse. Ma olen väga leebe, kui ütlen, et see vana maja remonditsoonis elamine on ülimalt stressitootev olukord. Eriti, kui endal vahel isegi oleks natuke aega, et midagi teha, aga no ei oska!

Aga siiski on need neli aastat siin majas lahedad olnud! Iga kord, kui mööda teed oma õuele sisse sõidan, siis tunnen, et see on minu kodu! Selle maja ost oli õige otsus ja see koht meeldib mulle nii väga! Olgugi, et elame tuulepealsel maal ja kõik on nii avar. Olgugi, et maja veel ei ole valmis ja pidevalt ilmub siiani asjaolusid, millega me pole arvestanud. Isegi see ei võta seda õiget tunnet ära, et raha neelab see koht, kui põhjatu auk. Ikkagi on see meie kodu ja ei kujutaks üldse ettegi, et elaksime kusagil mujal!


Comments

  1. Meie oleme nüüd 6 aastat sees elanud ja ikka pole kõik valmis. See võtabki tohutult aega. Meil on olnud õnne ehitajatest sõbrameeste näol, kes suured asjad aitasid ära teha aga sama suur osa ootab veel ees. Vastupidiselt teile hakkab meil teine korrus ilmet võtma, mis omakorda tähendab, et alumine korrus ootab lõhkumist. Aga kiiret pole! Kodus on kodutunne ikkagi :) Tublid olete!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Meil ilmselt oleks ka rohkem tehtud muidu, aga Priir on suhteliselt pedant remondi koha pealt ja väga valib keda maja remontima kutsub ehk siis teeb kõike üksinda 😂

      Delete
  2. Kas olete mõelnud ka heki istutamisele, et ei oleks nii avar? Saaks natukenegi tuule eesti peitu. Vana maja puhul on jah paraku see risk, et kõik mis läigib, et ole kohe kuld. Sa ei tea kunagi, mis üllatused sind remondil ees ootavad. Mõtled, et paned uue tapeedi ja kui vana tapeet eemaldada, siis sealt võib tulla üllatusi, mis seda tapeetimist edasi lükkavad. Müts maha nende eest, kes endale vana maja ostavad, et seda siis oma nägemise jälgi remontida. Mina olen nii " laisk" ja "mugav" inimene, et ma ostaks ikka valmis asja, kus siis mõni pisiasi ära teha.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hekk on olemas, aga kasvab alles :)

      Eks me teadsime, et päris tapeedi vahetusega siin hakkama ei saa, aga seinte, põrandate ha lagede seest on igasugu üllatusi ikka tulnud.

      Delete

Post a Comment