Peetri jooks 2018

Sel aastal osalen ma väga vähestel võistlustel. Olen vist enda jaoks sellise esmase elevuse nendest tihedatest võistlustest kätte saanud ja nüüd valin veidi rohkem, kuhu võistlusele lähen ja kuhu mitte. Peetri jooksule oleks ma nagunii läinud, aga minu õnneks naeratas mulle loosiõnn ja sain pileti sinna tasuta.


Kuna Peetri jooksu 10km distantsi start sai alguse alles 18 ajal, siis meil oli hommikul aega küll ja veel. Seega ei pidanud kuhugi hommikul kiirustama ega mõtlema, et mida kaasa peaks võtma või mida jalga panna. Sellise uimerdamise tõttu jäid ka mõned asjad maha, mida pidin kaasa võtma (nt veepudel), aga mis seal siis ikka. Tegelikult vist rohkem selle pärast, et üldse polnud mingit tunnet, et peaks minema võistlema ja endast maksimumi andma. 

Enne jooksu sai EXPO ka üle vaadatud. Üldpildis oli suhteliselt kesine värk see aasta, aga ühes telgis müüdi retuuse, millel oli all silikoonriba, mis aitaks üles kerimise vastu. Minu kahjuks oli seal ainult M ja XS suurus. Seega ilastasin neid ja kõndisin edasi. Muidu olid nagu superägedad püksid nii pikkuse, taskute kui välimuse poolest. Oli vist A-spordi letiga, kui ma õigesti mäletan. 

Tegime enne jooksu päris asjaliku soojenduse ja oligi starti minek. Ikka veel polnud tulnud sellist tunnet, et power oleks sees ja kohe hakkame paugutama rekordeid. Ei, hoopis vastupidine. Eelmise pühapäeva feilimine oli veel liiga värskelt meeles ja otsustasin võtta vaikselt. 1 tund ja 10minutit oli peas selline maksimaalne aeg, aga muidu ei pannud endale mingeid eesmärke. 


Kui start käis, siis hakkasime kolmekesi minema - Mina, Regiina ja Viigi. Kristina pani muidugi nagu rakett meilt kohe eest ära :D Kuigi me olime Regiinaga rääkinud, et jookseme koos, siis ütlesin talle kohe, et ära vaata tagasi. Ta tahtis rekordit püüdma minna ja minul polnud see üldsegi eesmärgiks. Seega teadsin, et olen pigem piduriks kui ergutajaks ja saatsin ta Viigiga teele. 

Peale starti sain rajal kokku ka ühe "mina viitsin!" grupi kaalulangetajaga, kellega oli jäänud jutt, et kui ära tunneme, siis oleks tore kokku saada. Nii lihtne see kokkusaamine siis oligi :D Tuli vaid stardipauk õhku lasta ja seal me olimegi kõrvuti jooksurajal :D 

Medalid käes :) 

Kuni teise kilomeetri lõpuni püsisin ma ilusti Regiina ja Viigi selja taga (sellise 5-10m vahega). Vaatasin kellalt, et minu tempo oli 5.45 min/km ja nad vaikselt nihkuvad eest ära. Sellest oletasin juba, et lõpuni mina selles tempos välja ei vea nagunii ja tegin õige otsuse, et nad eest ära lasin. Pealegi, ma ei tea kas asi on selles, et ma olen vaimselt hästi palju püüdnud üksi jooksmist mõnusaks teha, aga ma tol päeval tundsin, et ma tahan üksi joosta. Nii ma jooksingi. 

Tegelikult jooksu puhul mingit erilist kohta välja tuua ei olegi. Jooks oli olemise poolest suhteliselt stabiilne, kilomeetrite ajad olid läbi jooksu väga sarnased, kui esimesed kaks ja viimane km välja arvata. Tegelikult selle tooks küll välja, et viimase kilomeetri aeg oli isegi 5 sekundit kiirem, kui esimene. Seega jaksu ja jõudu minus tegelikult oli ja teoreetiliselt ma oleks võinud oma rekordi teha. Aga nagu ütlesin, ma ei läinud rekordit tegema vaid rahulikult võtma.


Finišisse jõudes oli hea tunne, sest lõpetasin kõigest olenemata hooaja parima ajaga. Minu kella järgi tuli ajaks 1 tund ja 57 sekundit, ametlik aeg oli mõned sekundid suurem. Mu enesetunne lõpetades oli parem, kui Raplas, kus jooksin veidi aeglasemalt ja kilomeetriajad polnud üldse nii stabiilsed. Seega ma näen, et progress on olemas ja see rõõmustab mind. Mitte niivõrd see aeg, vaid just see, et suudan stabiilse tempoga pikema maa läbida. 

Hilisõhtune vahepala autoga koju sõites
Peale jooksu käisime Regiina juures ja tegime end natuke korda, et siis juba Padarit kuulama minna. Täitsa tore mõte, et peale jooksu keegi veel esineb ja saab nautida kohapeal olekut, mitte ei kihuta kohe koju dušši alla. Üleüldse on Peetri jooks oma korralduse poolest üks erakordne jooks. Tihedad joogipunktid, meeleolukas, kiire rada ja sujuv asjaajamine. Eriti meeldib muidugi ka jooksujärgne toidulaud :D Järgmine aasta kindlasti jälle! 

Kas sa osalesid Peetri jooksul? Kuidas rahule jäid? 


Comments

  1. Mina käisin esimest korda ja meeldis ka väga. Rada oli hea lihtne ning joogipunktide tihedus tegi nii mõnelegi jooksuvõistlusele suured silmad ette. See meeldiski kõige rohkem. Eks nad võib-olla olid arvestanud, et võib kuum ilm tulla ja olid selleks valmis.
    Muidu jooksen pea alati oma väikse joogipudeliga, sest tihtipeale tahan joogipunktide vahel lonksu vett või hoopis geelile peale juua.
    Igati 5+!
    Sulle palju õnne eduka jooksu puhul! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Peetris vist oli ka eelmine aasta päris palju veepunkte ja see tõesti on suur pluss jooksu juures :)

      Delete

Post a Comment