Praktiku eksimused

Hommikul, kella kuuest ärgates, on kõige targem mõte vaikselt chillida voodis ja lugeda blogisid. Eriti, kui hiljem on plaanis katse joosta 26km. Lugesin Mariliis´i blogist, kuidas algajad pingutavad üle ja sellega oma kaalulangetusele vee peale tõmbavad. Mõtlesin, väga kogenud praktikuna, välja tuua enda täielikud ämbrid ja ehk tuua ka mõned näpunäited, millega tasuks need eksimused asendada. No aga ma veel pole eesmärgini jõudnud, nii et selle koha pealt olen teoreetik alles :D

Kuskil 8 kg kergemana, kui ma oma max kaalus olin
1. Väga minimaalne kaloraaž. Ma ei tea kust (ilmselt meedia mõjul), aga kuskilt tekib väga paljudel inimestel arvamus, et mida vähem me sööme, seda rohkem me alla võtame. EI, see pole nii! Kui keha ei saa isegi mitte organismi töös hoidmiseks vajalikke (ja see on täiskasvanul naisel kindlasti üle 1200kcal ja võib olla isegi mitusada kcal rohkem) kaloreid kätte, siis paratamatult arvab keha, et nälg on majja tulnud ja tuleb hoida oma varusid kümne küünega kinni.

Internetis on sadu kalkulaatoreid, mis sulle sinu baasenergiavajaduse välja arvutavad. Seega alla selle sa EI TOHI mitte mingil juhul süüa. Selle piires tohid sa süüa ainult siis, kui sa reaalselt magad terve päeva, aga keegi ei tee seda. Seega selleks, et kaloraaži piiramisest kasu oleks, tuleks seda teha mõistlikult. Ma alles kirjutasin ka sellest SIIN, kuidas mina välja arvutasin enda jaoks praeguse kaalu puhul sobiliku energiavajaduse, et kaal langeks, aga keha liiga suurde puudujääki ei satuks. Aga ma rõhutan siin üle - pigem proovi alguses veidi kõrgema piiriga, kui et kohe väga äärmustesse tõmbama hakkad kalorite summat.


2. Igapäevane trenn. Ilmselt olete siin näinud mu "100 päeva jooksu", "iga päev liigutama" jne ideid. Mitu ma olen lõpuni viinud? Ütlen ise ära - mitte ühtegi. Näiteks Viigi on 100 päeva jutti ära jooksnud ja täiega müts maha tema ees! Enda puhul on aga mu keha ja jalad päris ruttu märku andnud, et sellise ülekaalu kandmine on lihastele, liigestele ja luustikule paras katsumus ja kui ma kavatsen lausa iga päev neile rasket trenni peale suruda, siis kuskilt miski annab järele. See aga tähendab vigastust, mida ma ei taha. Nii ongi kõik need katsed minul feilinud ja suure tõenäosusega juhtub sama ka teistel (vähemalt kui te olete alustades samas seisus nagu mina).

Mõistlikum on kainelt läbi mõelda oma päevaplaanid ja leida sobilikud kuni 5 auku, kuhu trenn mahutada. Ilmselt nendest 3-4 läheb ka kasutusele, sest ikka tuleb ootamatusi ette ja iga kord ei jõua trenni. Seega on mõistlik küll natuke varuga neid trenniaegu planeerida, aga samas võtta mõistusega nende realiseerimisel.

Ma tahaks siin ära mainida ka selle, et praegu, treenides 24h jooksuks, on mul ka nädalas VÄHEMALT kaks vaba päeva! Või kui ma teen ühe vaba päeva, siis on kavas sel nädalal kerged trennid, kus ma ei pea endast viimast jõudu välja pigistama. Kui sa käid kõndimas, siis tõesti see 5-6 korda käia ei ole midagi ulmelist ja kehale ülikoormavat (kui sa just kiirkõndi ei tee), aga muul juhul soovitaks alustada ikka kolmest trennist ja vaikselt sealt end üles töötada, kui kehal on harjumus trenni teha tekkinud.

3. Keelatud ja lubatud asjad. Ma olen selle koha pealt korduvalt orki lennanud. Sa tekitad endale peas juba alateadlikult nimekirja, et neid asju ei puutu ma näpuotsagagi mitte enne, kui ma olen saavutanud oma ideaalkaalu. Aga siis tuleb sünnipäev ja see kringel lihtsalt sosistab sulle nii mesimagusat juttu kõrva, et sa ei suuda vastu panna. Mis siis peas juhtub? "MA FEILISIN! PÄEV ON PEKKIS! Nüüd võib ju kõik isud täis süüa, sest ma sõin selle viilu kringlit ja ma ei tohtinud!" Tuleb tuttav ette? Mul küll ja päris 100 korda on seda juhtunud.

Sellist asja ei ole olemas! Sõid selle kringli? No ja siis? Kui oled kalori lugeja, siis on eriti lihtne ju! Pane aga oma kalorid kirja ja võta seda kui üht kogust kaloreid, mis sai söödud. Isegi, kui sel päeval kalorid lõhki lähevad, siis selle ühe kringli tüki pärast (või mis iganes sind isutab) sul ei jää kaal langetamata. Kaal ei lange selle tõttu, mida sa sööd PEALE seda tükki, sest kõik pidavat pekkis olema.
Peale toitumiskava kasutamist sai alla võetud ligi 20kg.

4. Vähe vett!
Praegusel ajal olen ma eriti hästi aru saanud, kuidas vesi ainult toob kasu sinu kaalulangetusele. Kunagi Mirko Miilitsa loengul oli küsimus - kui sa sööd samamoodi edasi (arvestades, et su kaal on püsiv olnud kogu aeg, mitte tõusev), aga ainult jood vett nii, nagu su kehal tegelikult vaja on, kas sa võtad aastaga kaalust alla? Mis sa vastaks? Õige vastus on, et jah, võtad!


Ma julgen väita, et tegelikult joovad väga palju kaalulangetajad ja ka muud inimesed tunduvalt vähem vett, kui nende kehad vajavad. Kes lihtsalt ei taha juua, kes võtab ka muud vedelikku veena (nt kohv, mis tegelikult on vett väljutav vedelik) ja kes ütleb, et rohkem juues jäävad neerud haigeks vms. Ma olen praegu pea nädal joonud vähemalt 3+ liitrit päevas ja ma tunnen, kuidas mu keha saab puhtalt sellest nii palju värskust juurde.

5. Mingite toidukategooriate täielik välistamine. Siinkohal arvan ma, et see on mingi piirini õige! Vähemalt, kui see on su elustiili puhul teostatav ka. Näiteks alkoholist loobumine mingiks perioodiks alustades on täiesti mõistlik, sest alkohol saboteerib sind päris korralikult. Samas, kui sa seni oled iga päev söönud ainult makaroni ja nüüd ütled, et sa enam jahutooteid ei tarbi, siis... Ma olen väga positiivne inimene ja pakun, et pead kuu aega vastu!

Mina olen ka mingitel perioodidel välistanud jahu, suhkrut jne, aga näete ise, et tulemuseni see viinud pole :D Muideks, ma pole elu sees end paremini tundnud, kui need kolm kuud, kus ma ei võtnud grammigi (jah, isegi mitte valmistoodetes) suhkrut suu sisse. Samas pole ma ka nii jubedates valudes olnud, mis naases jõuludel peale neid kolme kuud. Seega minu (nüüdseks juba päris pikaaegne) praktika on selline, et piira endale teostatava piirini. Näiteks valget suhkrut ei lisa ma ise kuhugi, aga samas leiba söömata ma ei jäta, sest seal on suhkur sees. Valget jahu püüan piirata, aga päris nullini selle sisaldust ei suuda viia. Jne.

6. Toidukorra vahele jätmine. Ma tean, et on neid, kes ütlevad, et sa võid ka 1 korra päevas süüa ja kaal ikkagi langeb. On ka erinevad toiduaknad, mistõttu näiteks sellist asja, nagu hommikusöök ei eksisteerigi. Ma tean, et kui õigesti teha, siis need tõesti toimivad (olen isegi proovinud ja tõesti töötas!), aga need kõik eeldavad väga tugevat distsipliini, et selles kavas püsida. Minul sellist imelooma sees ei ole, et selliselt pikaajaliselt toituda. Minu jaoks tekitab selline pikalt "kuival" istumine pigem suuremat isu järgmisel toidukorral ja suuremat võimalust üks hetk libastuda (loe: süüa terve külmkapp tühjaks).

Seega mina ise suundun (hetkel veel ma nii tubli ei ole, et saaks öelda, et toitungi nii 100%) selles suunas, et mul on 3 korralikku toidukorda ja 1-2 vahepala, olenevalt päevast ja vajadustest. See on ideaal, aga ma ei kuku ka masendusse ja ei pea end läbikukkujaks, kui mõni päev tuleb natuke teistsugune.

2017 suvi

7. Suhtumine, et asi on ainult minu toitumises. Asi pole peaaegu mitte kunagi AINULT su toitumises. Toitumist mõjutab kõik me ümber. Olen erinevate kaalulangetusprojektide raames tutvunud väga paljude erinevate inimestega ja tugevalt 95% neist sööb emotsioonide põhjal. Stress, magamatus, probleemid sõprade/laste/partneriga, kehv päev tööl/koolis, väga edukas päev jne. Me laseme kõigel sellel mõjutada oma toitumist. Me premeerime, me laohutame, me matame tundeid, me võimendame neid jne. Jah, sina oled see, kes selle toidu suhu pistab, aga kui seal all on palju faktoreid, mis mõjutavad ja alateadlikult suunavad su toitumisvalikuid.

Siinkohal ei oska ma isegi igati mõjuvat asendust välja tuua, sest see punkt on see koht, mille tõttu mina jätkuvalt veel ülekaaluline olen. Jah, ma olen toidusõltlane. Toit on see, millega ma oma emotsioone maha surun (mida ei tohiks teha, aga siiski), millega ma enda stressi maandan ja närvilistel perioodidel hakkama saan.

Jah, VÄGA palju aitab ka jooksmine sellistes olukordades. Mida raskem on eluperiood, seda enam ma tahan pikki jookse teha, aga alati see ei aita. Kui ma ikka väga augus olen, siis on lihtsam võtta külmkapist midagi suvalist (siin isegi ei ole enamasti mingi lemmik toit vaid tõesti esimene asi, mida kätte saan) ja see alla kugistada.

Sellega said minu apsud hetkel otsa. Neid kindlasti on veel, sest minu jaoks on olnud see teekond paras koperdamiste rada. Võib olla nüüd mõni küsib, et mille poolest seekordne kaalulangetus siis mul teistsugune on kõigest eelmistest, et nüüd julgen edu oodata? Esiteks olen ma vaimselt tunduvalt paremas kohas võrreldes siin isegi paari kuu taguse ajaga. Olen hästi palju lugenud emotsionaalse söömise kohta, püüdnud võimalikul tihti enda jaoks analüüsida ülesöömise põhjuseid ja leida viise, kuidas oleks mõistlikum käituda. Alati see edu ei too, aga tunduvalt tihedamini, kui varem.

Seekord võtangi ma nii, et kui mul isu tuleb, siis ma söön, aga püüan tekitada oskust piirata seda isu. Seega kui ma tahan midagi süüa, siis panen endale mingid piirid paika (esialgu kindlasti mitte 1tükk, sest ma ei suuda sellega piirduda nagunii) ja sean sihiks nendesse ka jääda. See on minu jaoks ka alles õppimise koht, nii et ei oska isegi öelda, et kas see on see, mida ma aasta pärast ütlen, et ärge nii tehke või just see, mis saab mu edu võtmeks.

2017 suvi

Kaalulangetamine ei ole mingi ime asi, kui vaadata ainult fakte. Pead sisse sööma vähem kaloreid, kui põletad. Samas selle taga on nii palju muud, millest paljud ei saa aru. Siin ei ole otseteid või lihtsaid väljapääse. Sa pead selle protsessi läbi elama, kui tahad tervislikku kaalu jõuda ja eelistatud oleks, kui seda tehakse mõistlikult ja kaalutletult, mitte pea ees tundmatusse tormates.

Edu võib tulla aastaga. Edu võib tulla ka kümne aastaga. Tuleb lihtsalt mitte alla anda ja püüda edasi liikuda. Mina ei ole veel tervislikus kaalus, aga samas, olles 30kg kergem, kui oma elu raskemais kaalus, siis võin öelda, et tugev pool teed on läbi käidud küll :) Nii kaalu kui ka vaimse teekonna suhtes!

2018 suvi

Comments

  1. Just nagu minu suust. Teoorias kõik kerge aga päris elu/reaalsus? See ei ole muinasjutt 😀 Tubli oled ja jälgin sind ☺️

    ReplyDelete
    Replies
    1. Reaalsus jah ei kvalifitseeru muinasjutuks :D Nii kurb kui see ka pole :D

      Delete
  2. See magusa söömine. Hetkel mu patt on jäätis. Ise olen nt märganud, et mu nägu on ngau teismelisel, kui söön rohkelt valget suhkrut. Seda peab ikka väga minimaliseerima.
    Veega nii, et minu neerud ei saa hakkama, kui joon liitreid vett päevas. Pean minema siis pikali, kui tahan, et neerud korralikult töötaksid. Muidu olen kohe paistes. Teismelisena mul olid neerukivid ja peale seda on ikka täitsa jama selle vee väljutamisega. Nüüd peangi endale lubama pikali olemist, kui joon rohkelt vett. Ma nt õhtuti magama minnes pean arvestama sellega, et kui voodi lähen, siis 1,5 h ma liigun wc ja voodi vahet. Nii olengi hakanud varem õhtuti voodi minema, et ma ikka saaksin õigel ajal magama jääda. Mina nt ei suuda kaloreid lugeda. Ma pean umbes vaatama, et mida oleks hea ja mis koguses süüa. Olen isegi kaalunud toitu aga see oli kohutav kogemus. Tegin nt endale salatit suitsulõhe ja munaga. Tulemus oli see, et ma ei suutnud seda kogust ära süüa. Söön nüüd tihedamalt ja väiksemaid koguseid, kuna siis ei ole kõht punnis. Jama on ainult selles, et saia ma ei söö, kuna siis olen kohe 5-6 kuud raseda kõhuga aga poes leiva valik nii kehv. Ei ela eestis ja siis see rukkleib läheb nii kuivaks ja kõvaks, kui kuupäev paari päeva pärast. Harva saab seda head pehmet leiba ja siis kohe patustan sellega, et söön seda leiba või ja rohelise sibulaga, nagu lapsena sai seda söödud. Muul ajal mul siis riisikoogid/galetid leiva asemel aga need maitsevad mulle rohkem niisama näksimiseks, mitte nt singi ja juustuga söömiseks. Hea neid niisama võtta, kui nälg on.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Suhkur teeb ka minu naha kohutavaks. Samuti on sai täielik paisutaja ja õhtul ei kannata ka kartulit süüa.
      Kalorite lugemisega ilmselt on see teema, et kellele sobib, kellele mitte. Nii nagu toidukavade ja kõige muuga. Ühte motiveerib ja hoiab rajal, teisel ajal mõiste krussi :D

      Delete

Post a Comment